Tutvuge meie spetsialistide kirjutatud artiklitega

Anname mõned näpunäited konsolideeritud aruande koostamiseks.

Möödunud aastal ettevõtjate tublisti kosunud optimism maailma majanduse arengu suhtes on viimasel ajal tegemas vähikäiku. Ootused 2015. aasta väljavaadetesse hakkasid lahtuma juba mullu IV kvartalis.

1. novembril 2014 jõustuv käibemaksuseaduse muudatus paneb käibemaksukohustuslastele kohustuse deklareerida käibemaksudeklaratsiooni (KMD) lisa INF vormil kõik vähemalt 1000 euro suurused arved. Seaduse jõustumiseni on jäänud vähem kui kuu ning esile on kerkinud rida praktilisi küsimusi.

Kinnisasja käive on reeglina maksuvaba, ent käibemaksuseadusega on sellele reeglile kehtestatud mõned erandid: nii ei ole maksuvaba käive näiteks krundi ja uusehitise müük. Kui aga ehitis on juba kasutusse võetud, siis on tegemist maksuvaba käibega.

Eesti ettevõtted teevad ühes asjas nii Euroopa kui kogu maailma ettevõtetele silmad ette – meil on ettevõtete juhtkondades rohkem naisi.

Maksukohustuslane, kes soovib erikorda rakendada, või ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, kes soovib end erikorra alusel Eestis registreerida, esitab maksuhalduri veebilehel elektroonse portaali kaudu selleks avalduse.

Euroopa Kohtu uue lahendi kohaselt võib peakontori ja püsiva tegevuskoha (filiaali) vaheline teenus olla teatud juhtudel ka käibemaksu objektiks.

Olulisemad maksumuudatused 2014 ja 2015

Seoses käibemaksukohustuslastele 1. novembrist 2014 jõustunud kohustusega deklareerida rohkem kui 1000-euroseid arveid, on hea teada ka tehinguid, mida deklareerima ei pea.

2015. aasta 1. jaanuarist peab eluruumide rent olema maksuvaba ka siis, kui eluruumid antakse kasutamiseks äriliseks tegevuseks. Eluruumide üürile, rendile ja kasutusvaldusesse andmine on maksuvaba käive, sõltumata sellest, kuidas üürnik, rentnik või kasutusvaldusesse võtja seda ruumi kasutab.

Kuni 2014. aasta lõpuni sai elektroonselt osutatava teenuse puhul käibemaksuga maksustamise erikorda rakendada ainult ühendusevälise riigi ettevõtlusega tegeleva isiku kohta, siis 2015. aastast laienes see võimalus teatud tingimustel ka Eesti maksukohustuslastele.

Vana hea investeerimissoovitus ütleb, et raha tasub paigutada sektoritesse, mille toodangut läheb inimestel vaja nii headel kui halbadel aegadel. üks selline sektor on toidu- ja joogitööstus, mida ootab ees kindel kasv.

Kui ettevõte korraldab oma kulul töötajatele mõne ürituse väljaspool tavapärast töökohta, ei tähenda see automaatselt, et üritus pole ettevõtlusega seotud ja tuleb erisoodustusena maksustada.

Tänavu 1. novembril jõustub käibemaksuseaduse muudatus, mille kohaselt peavad kõik käibemaksukohustuslased hakkama käibedeklaratsiooni (KMD) lisal INF deklareerima arveid, kui konkreetse tehingupartneri arve või arvete kogusumma on vähemalt 1000 eurot ilma käibemaksuta. INF vormil tuleb deklareerida nii ostu- kui ka müügiarveid ja nende osas peetakse arvestust eraldi.

Ettevõtte või selle osa üleminekul on maksustamise seisukohast oluline vahet teha, kas on tegemist ettevõtte üleminekuga või hoopis kauba või teenuse müügiga. Viimasel juhul tekib käive, lisatakse käibemaks ja ostjal tekib sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.

Käibemaksuseaduses on sätestatud neli liiki kaupa või teenust, mida maksukohustuslane võib vabatahtlikult maksustada. Tegemist on üldjuhul maksuvaba käibega, kuid maksuhaldurit eelnevalt kirjalikult teavitades võib kauba või teenuse müügile käibemaksu lisada. Esmapilgul võib tunduda veider, miks keegi peaks soovima vabatahtlikult maksu lisada ja seda riigile maksta, kuid sellele on mõistlik põhjendus olemas.