Tutvuge meie spetsialistide kirjutatud artiklitega

Kinkekaardid ei ole maksunduse ja raamatupidamise seisukohast pelgalt maksevahendid. Nende käsitlus sõltub nii kinkekaardi liigist kui ka sellest, kas tegemist on kinkekaardi müügi või tasuta üleandmisega. Seetõttu on just praegu hea aeg meelde tuletada, millal ja kuidas kinkekaarte maksustada ning kuidas neid korrektselt raamatupidamises kajastada.

Sõiduauto maksustamine sõltub Eestis eelkõige sellest, kes on auto omanik, kuidas autot ettevõtluses kasutatakse ja kas erasõidud on lubatud. Maksuhaldur lähtub põhimõttest, et määrav ei ole ainult auto tegelik kasutus, vaid ka kasutamise võimalus.

Dividendide maksustamine Eestis alates 2025. aastast: millal ja kuidas dividende maksta ning millal saab neid maksuvabalt edasi jaotada.

Alates 16. veebruarist algab 2025. aasta tulude deklareerimine. Nagu ikka, tuleb tuludeklaratsioon esitada siis, kui aasta jooksul on saadud tulusid, millelt Eestis tulumaksu kinni ei peetud või kui soovitakse kasutada maksusoodustusi.

2026. aasta toob Balti riikidesse mitmeid olulisi maksumuudatusi, mis mõjutavad nii ettevõtteid kui ka eraisikuid. Käesolevas ülevaates oleme Grant Thornton Balticu maksuekspertidega koondanud kokku peamised muudatused Eestis, Lätis ja Leedus – alates tulumaksust ja käibemaksust kuni sotsiaal- ja aktsiisimaksudeni.

Anname ülevaate peamistest 2026. aastal jõustuvatest maksumuudatustest ning samuti 2025. aasta jooksul juba vastu võetud ja kehtima hakanud muudatustest.

Kaheksa aastat kehtinud maksuküür kaob ja alates 1. jaanuarist 2026 kehtib ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus (8400 eurot aastas) olenemata inimese sissetuleku suurusest. Vanaduspensioniealistele rakendub endiselt veidi suurem maksuvaba tulu – 9312 eurot aastas.

Eelmise aasta lõpus vastu võetud julgeolekumaksu seadus, mis tekitas laialdast arutelu eelkõige ettevõtete kasumi maksustamise tõttu, on kehtetuks tunnistatud. Selle asemel kehtestatakse tähtajatult kõrgemad maksumäärad nii käibemaksule, tulumaksule kui ka ettevõtlustulu maksule.

USA kongress menetleb president Donald Trumpi ettepanekute paketti, kus sisaldub ka paragrahv, mille eesmärk on karistada neid riike, kelle maksusüsteem on ameeriklaste hinnangul ebaõiglane. Kas ja kuidas võib see muudatus lüüa eestlasi ja teisi eurooplasi, selgitas Delfis ilmunud artiklis Grant Thornton Balticu maksunõustamise valdkonna juht Kristjan Järve.

Alates 1. juulist 2025 on käibemaksu standardmäär 24%.

Leedu kavandab 2026. aastaks ulatuslikku maksureformi, mille eesmärk on tugevdada riigikaitse rahastamist ja toetada majanduse arengut. Grant Thornton Baltic Leedu maksuspetsialist Vykintas Valiulis on teema kohta koostanud põhjaliku ülevaate.

11. detsembril 2024 võttis Riigikogu vastu julgeolekumaksu seaduse, mis hakkab kehtima füüsilistele isikutele, äriühingutele ning mitteresidentidele, kes teenivad maksustatavat tulu Eestis.

Alates 1. jaanuarist 2025 jõustuvad mitmed tulu- ja käibemaksuseaduse muudatused, mis mõjutavad nii ettevõtteid kui ka eraisikuid.

Ettevõtete kasumist tüki naksava julgeolekumaksu detailides paistab palju ebavõrdsust ja ebaõiglust, lähemalt vaadates leidub ka olukordi, kus maksu peavad maksma need, kel reaalselt kasumit ei ole.

Alates 1. jaanuarist 2024 kehtib Euroopa Liidu (EL) riikides ja ka paljudes kolmandates riikides (nt ÜK, Šveits, Kanada, Austraalia, Singapur jt) miinimummaksukohustus suurkontsernidele, mille konsolideeritud müügitulu ületab 750 miljonit eurot.

Vabariigi Valitsus esitas 25. septembril Riigikogule julgeolekumaksu seaduse eelnõu, millega kehtestatakse kolmest komponendist koosnev ajutine julgeolekumaks, sh ettevõtete kasumilt võetav 2%-line maks. Esimest korda tuleb lõviosal ettevõtetel julgeolekumaksu tasuda juba 2026. aasta 10. septembril.