Grant Thornton Balticust saate infot ja nõuandeid, mida tasub tähele panna nii välislähetuses töötavate Eesti ettevõtete töötajate kui ka Eestis ametis olevate välisettevõtete töötajate puhul.
- nõuanded palgamaksude, sotsiaalkindlustuse ja üksikisiku tulumaksu osas
- välislähetuste ning töösuhete maksuriskide hindamine lähte- ja sihtriigis nii tööandja kui töötaja seisukohast
- Eestisse lähetatud töötajate (expatriate) maksustamine nii Eesti tööandja kui mitteresidendist töötaja seisukohast
- maksuresidentsuse kindlaksmääramine ning registreerimistoimingud.
Saatke oma päring
Sageli on vaja analüüsida töölepinguid, et selgitada välja tulumaksu maksmise asukohariik. Lisaks välisriigis töötamiseks sõlmitavatele tähtajalistele töölepingutele tuleb tööandjatel sageli kokku puutuda välislähetuse maksustamise küsimustega.
Eesti maksuseadused ei määratle küll pika- ja lühiajalist töölähetust, kuid sellele vaatamata tuleb nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu seisukohast pöörata tähelepanu lähetuse kestusele.
- Millal peab tööandja taotlema sotsiaalkindlustusametilt vormi A1?
- Millal muutub lähetatud töötaja maksuresidentsus ning kuidas seda registreerida?
- Kuidas toimub palgamaksude arvestus pikaajaliselt lähetatud töötaja puhul?
- Missuguseid ettevõtte tulumaksu riske toob kaasa töötaja pikaajaline lähetus või paralleelne tööleping?
- Missugused maksukohustused ja soodustused kehtivad välisriigis töötaja puhul?
Meie teadmised, kogemused ning rahvusvaheline koostöövõrgustik võimaldavad tagada kindlustunde Eesti tööandjale ja tema töötajale nii Eestis kui ka töötegemise asukohariigis, arvestades maksukohustuste sisu ning tähtaegasid, seejuures üleliigseid maksukulusid kandmata.
Samavõrra aktuaalsed on ka Eestisse lähetatud välistöötaja (expatriate) maksustamisega seotud küsimused.
- Millal peab välisriigi tööandja ennast Eestis maksumaksjaks registreerima?
- Mida tuleb lähetatud välistöötaja kulude hüvitamisel arvestada?
- Missuguseid lisaregistreeringuid vajab välisriigist Eestisse lähetatud töötaja?
Saatke oma päring
