Ühinemised ja jagunemised

Milliste maksuaspektidega peab arvestama?

Äriotsuste langetamisel ei saa alahinnata maksutagajärgi, mis võivad mõnikord osutuda ootamatult kulukaks. Kuigi ettevõtete ühinemise ja jagunemisega iseenesest maksukohustust ei teki, ei saa välistada jooksvaid administratiivseid kohustusi maksuhalduri ees ning tulevikus tekkivaid maksukohustusi nii äriühingule kui ka füüsilisest isikust omanikule.

Selleks, et olla turul järjepidevalt konkurentsivõimeline, tuleb ettevõtjatel oma äritegevust pidevalt arendada. Tihti soovitakse ühinemise kaudu kasvada suuremaks või läbi jagunemise hoida oma tegevusalasid lahus. Eesti maksuseadused võimaldavad neid restruktureerimise protsesse läbi viia maksukohustust tekitamata. Teadupärast on Eesti ettevõtte tulumaksu eripära see, et maksustamisele kuulub üksnes jaotatud kasum. Seega, kui ühinemise ja jagunemise protsessi käigus üleantud vara kasutatakse jätkuvalt Eestis majandustegevuses, siis ei loeta üleandmist väljamakseks ning ettevõtte tulumaks ei rakendu. Sarnane on käsitlus ka piiriülese ühinemise korral[1]. Samuti ei maksustata üleantavat vara (asjad, õigused ja kohustused) käibemaksuga, sest käibemaksuseaduse tähenduses ei peeta vara üleandmist äriühingute ühinemisel või jagunemisel käibeks.

Seega kui Eesti äriühing jaguneb kaheks eraldiseisvaks ühinguks, ei teki sellisest tehingust maksuseaduste mõttes maksustatavat käivet ega ole ka tulumaksuga maksustatavat tehingut.

Äriühingud vastutavad solidaarselt

Jagunemisel või ühinemisel osalevad äriühingud vastutavad ühingu varasema perioodi eest tekkinud või tekkida võivate kohustuste täitmisel võlausaldajate ees solidaarselt viie aasta jooksul.  Maksukorralduse seaduse § 35 sätestab, et kui seadusega on ette nähtud õigusjärgluse korras õiguste ja kohustuste üleminek ühelt isikult teisele, siis lähevad õigusjärglasele üle muuhulgas ka maksukohustus, kinnipidamiskohustus ja tagastusnõue. Seega erinevalt likvideerimisest ei lõppe kustutatud ühingu olemasolevad maksukohustused.

Maksuhalduri ees tekivad administratiivsed kohustused

Ühinemisel ja jagunemisel osalevatel äriühingutel tuleb maksuhaldurile ühinemise või jagunemise kuule eelneva ja järgneva maksustamisperioodi kohta esitada tulu – ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni vormi TSD lisa 7 osa III, kus näidatakse ühinemise või jagunemisel üle antud maksukohustuse suurust mõjutavad õigused (näiteks ühinemisel saadud omakapitali jääk, välisriigis tasutud tulumaks, mis võimaldab maksuvabastust vmt) ning nende saajad., Pärast äriühingute ühinemist või jagunemist peab olemasolev või uus äriühingtäitma TSD lisa 7 osa IV, kus tuleb kajastada kõik ühinemisel või jagunemisel saadud õigused, mis mõjutavad ettevõtte tulumaksuga maksustamist (saadud omakapitali jääk, välisriigis tasutud tulumaks , maksuvabasid väljamakseid võimaldav saadud tulu) ning nende saajad.  

Need administratiivsed kohustused on vaja täita, et ei tekiks küsitavusi allesjääva või uue loodava ühingu omakapitali sissemaksete summa kohta. Tulumaksuseaduse § 50 lg 2 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu omakapitali väljamaksetelt ning makstud likvideerimisjaotiste summa osalt, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid. Siin on oluline rõhutada, et maksustamisel võrreldakse väljamakse üldsummat äriühingusse tehtud sissemaksete üldsummaga, mitte iga konkreetse isiku sissemaksega osaluse soetamiseks. Viimasel juhul toimub maksustamine füüsilisest isikust omaniku tasandil isikupõhiselt (kasu vara võõrandamisest).

Seega näiteks kui füüsiline isik soetas osaluse hinnaga 10 000 eurot, kuid omakapitali tehtud rahaliste sissemaksete suurus on 50 000 eurot, siis äriühingu tasandil on maksust vabastatud väljamaksed kuni summani 50 000 eurot, eraisiku maksukohustus aga tekib juba 10 000 eurose piirmäära ületamise korral.

Ühinemise korral liidetakse tegevust jätkava residendist äriühingu omakapitali sissemaksete hulka summa, mis on kajastatud registrist kustutatud äriühingu sissemaksete ja väljamaksete vahena (seega kui liidetakse äriühing x omakapitali jäägiga 50 000€ ja äriühing y omakapitali jäägiga 2500€, on maksust vabastatud hilisemalt omakapitalist tehtavad väljamaksed kuni summani 52 500€). Erand, mil seda ei tehta, on ema- ja tütarettevõtte ühinemine, mille käigus elimineeritakse emaettevõtte sissemaksed tütarettevõtte omakapitali. Keerulisem olukord on jagunemise korral sissemaksete arvestamisega, kuna seadusega ei ole reguleeritud, kuidas ja kas peaks ühingute vahel jagunema jaotuvasse ühingusse tehtud sissemaksed. Seda otsustavad omanikud ise, millise proportsiooniga jagunemine toimub ning see oleks mõistlik jagunemise lepingusse ka täpselt kirja panna.

Praktilised maksuarvestuse tähelepanekud

Äriühingutel tuleb tulu- ja käibemaksuarvestust pidada enne ühinemise- ja jagunemise protsessi kuni äriregistrikande tegemise hetkeni eraldi. Kui jagunemise või ühinemise käigus jagunev/ühendatav äriühing lõppeb, siis pärast äriregistri kande jõustumist informeerib äriregister maksuhaldurit ning maksuhaldur kustutab äriühingu maksukohustuslaste registrist omal initsiatiivil. Seega ei tule maksumaksjal ise käibemaksukohustuslaste registrist kustutamisavaldust maksuhaldurile esitada.

Samuti ei tule teha sisendkäibemaksu ümberarvestust, kuivõrd õigused ja kohustused lähevad üle teisele ühingule. Kui registrikanne tehakse kalendrikuu keskel, siis tuleb allesjääval ühingul esitada järgmise kuu 20. kuupäevaks käibemaksudeklaratsioon kogu eelneva maksustamisperioodi (kalendrikuu) kohta, sh kustutatud äriühingu deklareerimata tehingud poole kuu eest.

Neli kasulikku fakti:

  • Eesti maksusüsteemi eripära arvestades ei too ühinemine ja jagumine automaatselt kaasa tulu- ega käibemaksu tasumise kohustust,  kuid muuhulgas lähevad üleantava varaga üle ka maksukohustused.
  • Ühinemisel ja jagunemisel osalevatel äriühingutel tuleb esitada maksudeklaratsiooni vormi TSD lisa 7 enne ja pärast ühinemist või jagunemist.
  • Pärast reorganiseerimist peab alles jääva või loodava äriühingu omakapitali sissemaksete summa olema korrektne ja vastama äriseadustikus kehtestatud nõuetele.
  • Maksuarvestuse pidamise seisukohast on oluline äriregistri kande kuupäev.


[1] Piiriülese ühinemise korral ei teki maksutagajärgi Eestis, kui ühendatava äriühingu varadega jätkatakse äritegevust Eestis. 

 

Autor: Kristiina Alt