Filtreerige:
Grant Thornton Baltic on jõudnud rahvusvahelise maksunduse väljaande International Tax Review (ITR) korraldataval auhinnakonkursil ITR Europe Tax Awards 2026 finalistide hulka.
“Teabevara tunnis” räägitakse, kuidas tööandjad saavad töövaidlusi ennetada, millistele personaliprotsessidele tasub erilist tähelepanu pöörata ning kuidas tegutseda olukorras, kus vaidlus on juba tekkimas. Arutatakse, millised vead töölepingu lõpetamisel suurendavad vaidlusriski, kuidas korrektselt dokumenteerida tööalaseid otsuseid ning millal võiks tööandja kaaluda kompromissi asemel vaidluse lõpuni pidamist.
Tööstusfirma BLRT sai mõni kuu tagasi teada, et peab hakkama järgima tänavu jõustunud küberturvalisuse seadust. „Nõuete täitmist ei tasu jätta saatuse hoolde,“ hoiatas senise kogemuse põhjal kontserni IT-direktor Marek Trautmann.
Ettevõtte või selle osa üleminekul on maksustamise seisukohast oluline vahet teha, kas on tegemist ettevõtte üleminekuga või hoopis kauba või teenuse müügiga. Viimasel juhul tekib käive, lisatakse käibemaks ja ostjal tekib sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.
Käibemaksuseaduses on sätestatud neli liiki kaupa või teenust, mida maksukohustuslane võib vabatahtlikult maksustada. Tegemist on üldjuhul maksuvaba käibega, kuid maksuhaldurit eelnevalt kirjalikult teavitades võib kauba või teenuse müügile käibemaksu lisada. Esmapilgul võib tunduda veider, miks keegi peaks soovima vabatahtlikult maksu lisada ja seda riigile maksta, kuid sellele on mõistlik põhjendus olemas.
Äri- või eluruume rendile andes küsib pinna omanik reeglina üürnikult tagatisraha. Tagatisrahalt maksude maksmine sõltub aga sellest, kas tegemist on eluruumi või äripinna üürimise või rentimisega.
20. aprilliks 2015 tuli esitada esimene MOSS-erikorra alusel käibedeklaratsioon, mis puudutab üsna laia ettevõtjate ringi. Sestap oleks soovitav kõigil analüüsida, kas on tarvis midagi käibemaksuarvestuses muuta või mitte.
Eesti ettevõtete juhid kipuvad viljelema suhtumist „pärast mind tulgu või veeuputus“, sest selle üle, kust võiks tulla juhile järelkasv, pole mõelnud koguni 54% Eesti juhtidest.
Milliste kriteeriumite alusel on võimalik hinnata, kas tegemist on kasutus- või kapitalirendi lepingutega? Lepingute klassifitseerimise määravaks kriteeriumiks on asjaolu, kui suures ulatuses kannab renditud vara omandiga seonduvaid riski ja hüvesid rendileandja või rentnik. Kriteeriume toob välja ka RTJ 9.
Töökohal võib ette tulla nii otsest kui ka kaudset diskrimineerimist. Kui töötaja esitab diskrimineerimise kohta avalduse kohtule või töövaidluskomisjonile, peab ta suutma tõendada, et teda diskrimineeriti. Tööandjal tuleb omakorda tõendada, et ta pole seadust ja võrdse kohtlemise põhimõtteid rikkunud.
1. jaanuarist 2015 tunnistatakse kehtetuks tulumaksuseaduses pikalt kehtinud maksusoodustused. Seega oleks neil äriühingutel, kes on tegutsenud enne aastat 2000, kasulik heita pilk minevikku ning võimaluse korral veel 2014. aasta jooksul kasutada kasutamata jäänud maksusoodustusi dividendide väljamaksmisel või omakapitalist väljamaksete tegemisel. Vastasel korral need soodustused aeguvad.
1. jaanuarist 2015 jõustuvad pakendiseaduse muudatused, mis puudutavad umbes 3000 ettevõtet. Kui praegu kehtiv seadus ei kohusta pakendiettevõtjat pakendiregistrile esitatavaid andmeid auditeerima, vaid ainult tarbitud pakendite kohta arvestust pidama, siis uuest aastast on pakendiaruande auditeerimine ja seega ka audiitori valimine pakendiettevõtjale kohustuslikud.
Kuigi e-residendi digi-ID peaks olema mugav võimalus Eesti ettevõtte välismaalasest osanikule või juhtorgani liikmele ettevõtjaportaali kaudu ettevõttele ligipääsuks ning dokumentide ja aruannete esitamiseks, tekib selle kasutamisel takistusi.
KMS-is ei ole enam eraldiseisvana sõiduauto omatarvet reguleerivat sätet. Teatud erijuhtudel toimuvaid sõiduauto omatarbe juhtumeid tuleb nüüd maksustada üldise omatarbe maksustamise põhimõtte alusel.
Tänavu 1. juulil jõustuvad äriseadustiku muudatused, millega luuakse osaühingutele senisest paindlikumad võimalused kapitali kaasamiseks ning osanikevaheliste suhete kujundamiseks.
Käibemaksuseadusesse tehti järjekordne täiendus, nii et alates tänavu 1. detsembrist saab sõiduauto ja sõiduautoga seotud kulutustelt maha arvata ainult 50% sisendkäibemaksu. Tõsi, Euroopa Liidu õigusega see kooskõlas pole ja selleks taotles Eesti Euroopa Nõukogult erandit. Kuid enne, kui Euroopa Nõukogu pole oma nõusolekut andnud, ei saa muudatus jõustuda.
Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku direktiivi vastuvõtmiseks, mis lihtsustab kahju hüvitamise nõude esitamist konkurentsiõigust rikkunud ettevõtja vastu. Eesti seadused näevad ette, et konkurentsireegleid eiranud juriidilisile isikule määratav trahv võib ulatuda kuni 10%-ni ettevõtte käibest, füüsilist isikut võib karistada kuni 3 aastase vabadusekaotusega. Direktiivi vastuvõtmine ja sellega kaasnev üleüldine teadlikkuse kasv tähendab, et ettevõtjad peavad üha täpsemalt teadma piire keelatu ja lubatu vahel, et mitte leida ennast konkurentsiameti huviorbiidist ja kostjana kohtus kahju hüvitamise nõuetes.
Sõiduauto ja sõiduautoga seotud kulutuste sisendkäibemaksu piirang ei tähenda alati seda, et tegemist on erisoodustusega tulumaksuseaduse tähenduses.
Kinnisvarainvesteeringute kajastamist õiglase väärtuse meetodil kasutatakse siis, kui investeeringute õiglast väärtust on võimalik mõistliku kulu ja pingutusega usaldusväärselt hinnata. Muudel juhtudel tuleb kasutada soetusmaksumuse meetodit.