Läti maksuamet

Läti maksuamet kasutab vahel jõuvõtteid

Autor: Jānis Miltuzis, Grant Thornton Rimess SIA, õigusnõustamise osakonna juhataja, vandeadvokaat

Igal aastal pöörab Läti maksuamet tähelepanu võitlusele maksupettustega ning varimajanduse mahu kindlakstegemiseks kasutatakse võrdlusalusena erinevaid ettevõtlusvaldkondi. Need toimingud on ennetava eesmärgiga, et kaitsta riigieelarve ja üldsuse huve. Kahjuks näitab meie kogemus, et mõnikord on maksuamet pigem represseeriv kui konstruktiivne ja ametniku arvamusel on Lätis endiselt rohkem kaalu kui ettevõtja äritegevuse üldise mõistmise ja õiglase kontrolli põhimõtetel. 

Igal aastal seab maksuamet endale uued prioriteedid. 2014. aastal oli kontrollide prioriteet autodega seotud teenused ja hambakliinikud. Kuid 2015. aastal terendab juba uus esmatähtis valdkond – välisettevõtete esindused ja filiaalid ning mitteresidendist registreeritud käibemaksukohustuslased Lätis. 2015. aasta jaanuaris nõudis maksuamet paljudelt ühe tegevusalaga ettevõtetelt (näiteks ettevõtted, mis tegelevad käibemaksuga maksustatava müügiga tollilao kaudu ilma töötajate ja kontorita), et nad registreeriks Lätis püsiva tegevuskoha. Kui ettevõte seda ei teinud, küsis maksuamet põhjendusi. Lätis üksnes  tugitegevusega tegelevatele ettevõtetele esitatakse/esitati mitmesuguseid küsimusi, näiteks miks on nende sissetulekud väiksemad kui väljaminekud, seda eeskätt just käibemaksutagastuse korral.

Loomulikult on iga riik huvitatud sellest, et piiriülesed ettevõtted tooksid endaga kaasa investeeringuid, kuid samas edendaksid ka tööhõivet ja maksaksid makse. Seega tähendavad maksuameti hiljutised püüdlused, et riik soovib suurendada välisettevõtete Lätis toimuvast äritegevusest saadavat maksutulu.

Õige maksu- ja õigusraamistik tulevase ettevõtte jaoks

Näeme ka, et ettevõtted ise saavad eri ettevõtlusvormide kontseptsioonist valesti aru. Eeskätt juhul, kui on valida, kas tegutseda filiaali või esindusena. Maksukohustused on tihedalt seotud ettevõtte õigusliku staatusega ning seetõttu anname ülevaate levinumatest ettevõtlusvormidest Läti äriseadusest ja maksukontseptsioonist lähtudes.

  • Levinuim ettevõtlusvorm on endiselt piiratud vastutusega äriühing – Sabiedrība ar ierobežotu atbildību/SIA. Loomulikult peab see ettevõte maksma ettevõtte tulumaksu, üksikisikute makse ning kui kohalik müügitulu ületab 50 000 eurot, siis ka käibemaksu. Piirsummad kehtivad kõikide teenuste puhul, mida osutatakse või tellitakse teistest ELi liikmesriikidest, nii et enne selliste tehingute sooritamist peaks ettevõte end registreerima käibemaksukohustuslasena. Näiteks on Lätis ruumide rentimine käibemaksustatav ning ettevõte peaks end registreerima käibemaksukohustuslasena.
  • Veidi vähem levinud ettevõtlusvorm on aktsiaselts – Akciju Sabiedrība/AS (täielik maksukohustus).
  • N-ö üksiküritajaid nimetatakse üksikettevõtjateks – Individuālais Komersants/IK (täielik maksukohustus).
  • Ettevõtlusega tegelev eraisik võib end SIA asemel registreerida ka füüsilisest isikust ettevõtjana (peab maksma eraisikuna makse). Üksikettevõtjatel ega füüsilisest isikust ettevõtjatel ei ole juriidilise isiku staatust, kuid nad võivad palgata töötajaid.

Kas asutada Lätis esindus või filiaal?

Veel ühe ettevõtlusvormina võib välja tuua (tavaliselt välisettevõtete) esindused või filiaalid. Mõlemad nimetatutest tuleb kanda Läti äriregistrisse, kuid neil ei tohi olla eraldi juriidiliste isikute staatust. Esinduse ja filiaali oluline erinevus seisneb selles, et esindus ei tohi tegeleda äritegevusega, näiteks müügiga, vaid võib tegutseda üksnes tugiüksusena, st tegeleda turunduse või uurimistööga. Filiaalil on täielik maksukohustus.

Esindus, mis tegeleb nõudeid eirates siiski äritegevusega, võidakse registreerida püsiva tegevuskohana ning sel juhul peab see hakkama maksma ettevõtte tulumaksu ja käibemaksu. Peale selle võib püsiva tegevuskoha registreerimise kohustuse kaasa tuua ka see, kui välisettevõttel on Lätis vara (näiteks kui tegemist on kasutusrendiga). Lätis käibemaksukohustuslasena registreerimine viitab samuti püsivale tegevuskohale, eeskätt juhul, kui ettevõttel on kohalikke töötajaid.

Üks võimalik lahendus on registreerida ettevõte käibemaksukohustuslasena või ainult üksikisiku maksude maksjana otse Läti maksuametis, ilma äriregistri osaluseta. Mõlemad võimalused on aktsepteeritavad, kuid võivad tähendada püsiva tegevuskoha registreerimise kohustust või maksukohustusi, ning seega tuleks neid eelnevalt hoolikalt kaaluda, kuna iga olukord on erinev.

Oleme alati valmis otsima teie ettevõtte jaoks kõige paremini sobivat lahendust, et vähendada võimalikku maksuriski. Küsige julgesti nõu Grant Thornton Rimessi Läti kontorilt meiliaadressil janis.miltuzis@lv.gt.com.