Tutvuge meie spetsialistide kirjutatud artiklitega

Majandusaasta aruannete vabatahtlik auditeerimine pole Eestis kuigi levinud. Ligi 30 aastat vandeaudiitori ametit pidanud Grant Thornton Balticu auditipartner Aivar Kangust nendib, et ega väikefirmale auditist suurt kasu olekski, kuid kindlasti võiks väikeettevõtete juhid julgemalt audiitoritelt ja ärinõustajatelt nõu küsida – ise ju kõike ei tea, ja ei peagi teadma.

Grant Thornton Baltic tegi ettevõtete seas küsitluse, et uurida, kui paljud ettevõtted rahapesu tõkestamisega teadlikult ja sihipäraselt tegelevad. Tutvu uuringu tulemustega.

Koroonakriisist tingitud piirangute tõttu on paljud tööandjad väga keerulises olukorras. Kui käive on langenud, tuleb analüüsida, kas keerulisest ajast aitab üle uue töötasu hüvitise taotlemine, töötajate palga ajutine vähendamine, nende korralisele puhkusele saatmine või suisa koondamine.

Kui kõik läheb plaanipäraselt, muutub koroonavaktsiin kõigile soovijatele kättesaadavaks maikuus (vaktsineeri.ee andmeil). Kas see võib aga kaasa tuua olukorra, kus tööandja kohustab töötajat vaktsineerima ja keeldumise korral lõpetab temaga töölepingu?

Veidi enam kui aasta tagasi alanud koroonakriis muutis töösuhetes nii mõndagi. Üks olulisemaid muudatusi on olnud kodukontoris töötamise laialdane levik. Kui töö iseloom vähegi lubas, saadeti töötajad koju tööle ka neis ettevõtetes-asutustes, kus see varem kombeks polnud.

Audiitorkogu juhatuse esindajad kohtusid veebruaris justiitsministeeriumi kantsleri Tõnis Saare ja asekantsler Viljar Peebuga äriregistri arendamise ja registriandmete nüüdisajastamise teemal.

Grant Thornton Baltic OÜ tegi finants- ja maksualase due diligence’i Kyyrix OÜ kohta, mis on Tartus ligi 30 aastat tegutsenud professionaalseid puhastusteenuseid pakkuv ettevõte.

Äripäeva raadio saatest „Kasvukursil“ saab teada, kuidas Luisa tõlkebüroo hakkas andmekogumise ja -korrastamise protsesse automatiseerides hoidma kokku nädala jagu tööd ühes kuus. Andmete korrastamise ja efektiivse ärakasutamise nippe jagasid Grant Thornton Balticu digiteenuste juht Vladimir Rüntü ning Luisa tõlkebüroo äriarenduse juht Svea-Elen Peters.

„Töö ja palgaˮ saates räägib töösuhete suurimatest vaidluskohtadest Grant Thornton Balticu juhtiv õigusnõustaja Kristel Tiits. Töötukassa kommunikatsioonijuht Lauri Kool teeb aga ülevaate, milliste sektorid ja maakonnad on koroona tõttu kõige rohkem ja kõige vähem kannatanud.

Grant Thornton Balticu spetsialistid koostasid riigi omandis äriühingutele kuuluvate energiavõrkude analüüsi, mille tellis Riigikantselei. Analüüsi eesmärk oli tuvastada võimalikud lahendused Eesti riigi omandis olevate äriühingute energiavõrkude haldamises ja juhtimises, mis annaksid ühiskonnale kasu (madalam hind, suurem varustuskindlus või parem teenuse kvaliteet).

Lugeja, kes haaras pealkirja lugedes peast ja arvas, et nüüd tuleb järjekordne kurtmine teemal, kuidas naistel ei ole meestega (äri)maailmas läbi löömiseks võrdseid võimalusi ning need tuleb kindlasti luua, peab pettuma.

Grant Thorntonil valmis värske globaalne siirdehindade regulatsioonide ülevaade, mis aitab rahvusvahelistel ettevõtjatel orienteeruda erinevate riikide siirdehindade regulatsioonides ja muutustega sammu pidada.

Käesolevas artiklite seerias anname ülevaate olulisematest kohtulahenditest rahvusvahelises siirdehindade määramise praktikas. Soome maksuhalduri ja A Oy kaasuse puhul näeme, kuidas siirdehinna dokumentatsiooni ebapädev koostamine võib tekitada ettevõtjale suurt administratiivset koormust. Kuigi see kaasus lõppes A Oy kasuks, tuli neil võtta ette kohtutee ning kulutada aega ja raha, et lasta tühistada otsus, millega Soome maksuhaldur tahtis korrigeerida maksumaksja siirdehindasid ja määrata täiendava tulumaksu korrigeeritud kasumilt.

Alanud aastal hakkasid Eestis, Lätis ja Leedus kehtima mitmed muudatused nii maksumäärades kui ka maksukorralduses.

Grant Thornton Balticu audiitorteenuste valdkonna juhi Mart Nõmperiga koos on stuudios audiitorkogu president Märt-Martin Arengu ja KPMG audititeenuste juht Indrek Alliksaar. Saadet juhib Äripäeva infopanga konkurentsianalüütik Sigrid Kõiv.

Seni kehtinud reeglite alusel oli Eestil õigus mitteresidendi Eestis teenitud palgatulu maksustada esimesest päevast juhul, kui väljamakse tegija asus Eestis. Kui tasu maksja asus välisriigis, tekkis Eestil maksustamisõigus siis, kui töötaja viibis töötamise eesmärgil Eestis vähemalt 183 päeva. Uuest aastast kehtima hakanud tulumaksuseaduse muudatuse kohaselt on Eestil õigus maksustada välisriigi töötaja Eestis teenitud palgatulu, kui tööandja asub Eestis.