Finantsarvestuses on endiselt palju käsitööd ja dubleerimist, kuid tehisaru võiks aidata protsessi parandada, ütles Grant Thorntoni partner ja raamatupidamisvaldkonna juht Gaily Kuusik.
Dividendide maksustamine Eestis alates 2025. aastast: millal ja kuidas dividende maksta ning millal saab neid maksuvabalt edasi jaotada.
Paljud juhid peavad tegevusaruannet kohustuslikuks lisaks, kuid tegelikult on see vähemalt sama oluline kui bilanss või kasumiaruanne. Just tegevusaruande põhjal saab pank, partner, investor või muu huvitatud osapool esmase mulje ettevõtte juhtimisest, hetkeseisust ja tulevikust.
Maailmas on ainuüksi käibemaksusüsteeme seitset erinevat tüüpi, lisaks veel kaupade ja teenuste maks ning müügimaks USAs. See kõik puudutab äripidajat, kes müüb e-poe kaudu ka Eestist välja, selgub seekordsest „Kasvukursil“ saatest. E-kaubandusele pühendatud saates selgitavad selle eri tahke nõustamisagentuuri Grant Thornton Baltic asjatundjad: maksunõustamise valdkonna juht Kristjan Järve, õigusnõustaja Lee Laanemäe ning digiturunduse strateeg ja e-kaubanduse ettevõtja Erik Suits.
2020. aasta suvel katkestas riik omapoolsed maksed töötavate inimeste II pensionisambasse. Oktoobrikuu jooksul on aga inimestel võimalik otsustada, kas jätkata oma brutopalgast 2% makse tegemist pensionifondi või mitte. Kuidas tuleks talitada töötajatel ja tööandjatel, sellest kirjutab Grant Thornton Balticu raamatupidamise grupijuht Kaija Salu.
Tuleb välja, et Eesti praeguste seaduste järgi peaks tööandja lisaks paljule muule tagama kodus töötavale inimesele ka näiteks esmaabi andmise. Kuidas olukorras tegelikult toimida, sellest räägivad saates "Kasvukursil" Grant Thornton Balticu juhtivad nõustajad Marge Litvinova ja Kristel Tiits.
Kliendi- ja müügihaldustarkvara annab ettevõtjale tervikliku ülevaate tema kliendiandmetest ja -suhetest, toetades seeläbi nii müüki kui ka turundust. Lõpptulemusena paraneb nii ettevõtte müügitegevus kui ka sisemine efektiivsus. Grant Thornon Balticu digistrateeg Erik Suits võrdleb erinevaid CRM-tarkvarasid.
Iga ettevõtja, aga ka eraisik võib olla rahapesusse kaasatud, isegi ilma et ta seda ise teaks või aimaks, leiti Äripäeva raadio saates „Kasvukursil.“ Saates osalesid Grant Thornton Balticu riksijuhtimise valdkonna juht Kai Paalberg, Creditinfo Tunne Oma Klienti tooteomanik Rita Viitmann ja Creditinfo äriarendusdirektor Jaanus Leemets.
Praktikast nähtub, et sugugi mitte kõik krediidiandjad ei analüüsi tarbijate krediidivõimelisust nagu kord ja kohus, vaid kontrollitegevused jäävad teinekord pealiskaudseks ning ei täida seetõttu eesmärki – tagada, et laenuvõtja suudab laenu ettenähtud tingimustel probleemideta tagasi maksta. Teemast kirjutab lähemalt Grant Thornton Balticu riskijuhtimisteenuste nõustaja Merili Kiipus.
„Kasvukursil“ saates räägitakse rahapesust. Praktiliselt iga ettevõte võib saada rahapesijate poolt ära kasutatud ning sattuda seeläbi seadusega pahuksisse. Saates kuuleb, mida teha, et nii ei juhtuks. Teemat aitavad lahata Grant Thornton Balticu riskijuhtimise valdkonna juht Kai Paalberg, Creditinfo Tunne Oma Klienti tooteomanik Rita Viitmann ja Creditinfo äriarendusdirektor Jaanus Leemets.
Kriisis ei tohi kaotada fookust sisekontrollisüsteemilt. Selleks, et mitte avastada end pärast kriisisituatsiooni korruptsiooni ja pettuste tagajärgedega võitlemas, tasub teada, millised on ettevõtte nn kolm kaitseliini. Lugege teema kohta lähemalt Grant Thornton Balticu riskijuhtimisteenuste nõustaja, siseaudiitori Tuulikki Uluotsa artiklist.
Grant Thornton Baltic nõustas 2019. aasta sügisel ettevõtet Milrem Robotics uudse sõjaroboti Type X äriplaani ja finantsprognooside koostamisel.
Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (edaspidi TTTS) ning töötuskindlustuse seaduse muudatustega luuakse ajutise töötamise ehk teisisõnu tööampsude tegemise võimalus registreeritud töötuse ajal, lisaks suurendatakse töötutoetust ning töötuskindlustushüvitist. Teemast kirjutavad lähemalt Grant Thornton Balticu juhtiv õigusnõustaja Kristel Tiits ja õigusnõustaja Lee Laanemäe.
COVID-19 tõi kaasa kriisi, mis on kiirendanud muutusi, mis olid tegelikult aset leidmas juba enne nn sotsiaalse distantseerumise ajastut. Need, kelle ärimudeli DNA-s on automatiseerimine ja digitaalne müügikanal, väljuvad kriisist tugevamatena kui varem. Teiste seas algab tõenäoliselt võidujooks ülejäänud turuosa pärast. Loe teema kohta lähemalt Grant Thornton Balticu juhtiva õigus- ja finantsnõustaja Marko Rebase artiklist.
Koroonaviirusest tingitud kaugtöö ettevõtetes on muutumas uueks positiivseks trendiks, mida tagasi pöörata on keeruline, kuid millega kohanedes võidavad nii firmad kui töötajad, leiti Äripäeva raadio saates „Kasvukursil“. Saates esinesid Grant Thornton Balticu personalijuht Marge Litvinova, IT-juht Arko Kurg ja digiteenuste juht Vladimir Rüntü.
Koroonakriisi tõttu pole mitme sektori ettevõtetel oma käibeprognooside suhtes positiivseid väljavaateid. Seetõttu võib neil tekkida lisamotivatsioon võtta taas ette ebamugav teekond ja alustada vanade võlgade sissenõudmist. Tihti võib tunduda, et ainus tõhus vahend tasumata raha kättesaamiseks on kohtusse hagi esitamine, kuid enne hagiavalduse kirjutamist võiks kaaluda teisi ja vähem kulukaid võimalusi. Lugege teemast lähemalt Grant Thornton Balticu õigusnõustaja Edward Otsa artiklist.
Seekordses „Kasvukursil“ saates olid külalisteks Grant Thornton Balticu personalijuht Marge Litvinova, IT-juht Arko Kurg ja digiteenuste juht Vladimir Rüntü erinevates kohtades töötamise teemal. Punktuaalselt üheksast viieni kontoris viibimise asemel kodus või mõnes kolmandas kohas töötamine kipub esimese hooga soodustama ülepingutamist, ent kui reeglid paika panna, võib see hoopis aidata liiga palju töötamise nõiarattast välja murda.
Riik pöörab rahapesu tõkestamisele üha rohkem tähelepanu. Seega peavad ettevõtted, kelle kohustus on rahapesu tõkestamisega tegeleda, olema valmis senisest põhjalikumaks ja sagedasemaks kontrolliks, mis tuvastab, kas nad täidavad kõiki seadusega ettenähtud reegleid. Lugege teema kohta lähemalt Grant Thornton Balticu juhtiva siseaudiitori Kai Paalbergi artiklist.
Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile haldustrahviõiguse kontseptsiooni, millega oleks edaspidi võimalik tõhusamalt reageerida nii finants-, konkurentsi- kui ka andmekaitseõiguse rikkumistele. Haldustrahviõigusega kavandatakse Eesti õiguskorda uus haldussanktsiooni liik, mis on ette nähtud Euroopa Liidu õiguses rahalise karistuse – haldustrahvi – ülevõtmiseks. Lugege lähemalt Grant Thornton Balticu andmekaitsespetsialisti Maili Torma ja õigusnõustaja Lee Laanemäe artiklit.