Aasta lõpp läheneb. Ettevõtted teevad viimaseid prognoose, valmistuvad inventuuriks ja panevad paika majandusaasta aruande koostamise plaani. Finantsjuhtidel on käed-jalad tööd täis. Aga kas keegi on kontrollinud, kas ettevõte peab sel aastal koostama ka konsolideeritud aruande?
Tütarettevõtte olemasolu ei tähenda automaatselt konsolideerimiskohustust. Mõni ettevõte konsolideerib igal aastal, kuigi seadus lubab kasutada erandit. Teine jätab konsolideerimata, teadmata, et tema olukord vajab põhjalikumat hindamist.
Kõige ebamugavam üllatus võib saabuda peale aruandekuupäeva, näiteks veebruaris. Aruanne on peaaegu valmis, audiitoriga on töömaht kokku lepitud, kuid auditi käigus avastatud vea parandamine muudab grupi näitajaid. Kas nüüd tuleb kogu aruandlusplaan ümber teha? Selle vältimiseks tasub konsolideerimisvajadus välja selgitada juba enne aasta lõppu.
Artiklis vaatame lähemalt küsimusi, mis konsolideerimiskohustuse hindamisel kõige sagedamini tekivad.
Kõigepealt tee selgeks, kas konsolideerimine on üldse kohustuslik
Kui ettevõttel on tütarettevõte, tuleb esmalt hinnata, kas ta on konsolideeriv üksus ja kas tal lasub konsolideeritud majandusaasta aruande koostamise kohustus. Seda reguleerivad raamatupidamise seaduse (RPS) §-d 27 ja 28.
Seejärel tuleb vaadata, kas ettevõte saab kasutada mõnda RPS-i §-s 29 sätestatud erandit. Mõnikord piisab grupi suuruse kontrollimisest. Teinekord tuleb hinnata grupisiseseid tehinguid, tütarettevõtete näitajate osakaalu emaettevõtte näitajates või kõrgema tasandi emaettevõtte aruandlust.
Kui suur on grupp ja mida selle hindamisel vaadata?
Hea asjaolu on see, et kõik tütarettevõtteid omavad ettevõtted ei pea koostama konsolideeritud majandusaasta aruannet. RPS-i § 29 lõige 2 vabastab sellest kohustusest väikesed konsolideerimisgrupid, kui seaduses sätestatud tingimused on täidetud.
Aga mida tähendab seaduse mõistes väike konsolideerimisgrupp?
RPS-i § 3 punkti 18 järgi hinnatakse grupi suurust kolme näitaja põhjal.
- Varad kokku: 7,5 miljonit eurot.
- Aruandeaasta tulu: 15 miljonit eurot.
- Aruandeaasta keskmine töötajate arv: 50.
Väikeseks konsolideerimisgrupiks kvalifitseerumiseks võib neist kolmest piirmäärast olla ületatud ainult üks.
Näiteks on grupi varad 12 miljonit eurot, prognoositav aruandeaasta tulu 10 miljonit eurot ja keskmine töötajate arv 35. Kuigi varade piirmäär on ületatud, jäävad kaks ülejäänud näitajat piirmäära sisse. Seega vastab grupp nende näitajate põhjal väikese konsolideerimisgrupi tingimustele ja võib kasutada konsolideerimise erandit, kui muud piirangud ei kohaldu.
Aga mis saab siis, kui aasta viimastel kuudel olukord muutub?
Oletame, et augustis näitab ettevõtte prognoos endiselt 10 miljoni euro suurust aastatulu. Neljandas kvartalis võib aga valmida suur projekt või toimuda tavapärasest rohkem müüki. Selle tulemusena võib aruandeaasta tulu kasvada üle 15 miljoni euro. Sellisel juhul oleksid ületatud juba kaks piirmäära: varade ja tulu oma.
Konsolideerimisvajadust tuleb uuesti hinnata ja kontrollida, kas ettevõte saab kasutada mõnda muud seaduses sätestatud erandit. Seetõttu tasub grupi näitajaid prognoosida juba enne aasta lõppu, arvestades ka võimalike tehingute ja paranduskannete mõjuga.
Kas konsolideerimisvajadust saab hinnata ilma täieliku konsolideerimisarvutuseta?
Jah, teatud juhtudel saab. Esmase hinnangu andmiseks ei pruugi olla vaja kohe teha täielikku konsolideerimisarvutust koos grupisiseste tehingute ja saldode elimineerimisega.
RPS-i § 29 lõige 1 võimaldab vabastust hinnata ka ilma elimineerimisteta. Sellisel juhul lubab seadus kasutada tavapärasest 20% kõrgemaid bilansimahu ja netokäibe piirmäärasid.
Kuidas 20% suurendus arvutatakse?
- Varad: 7,5 mln eurot × 20% = 1,5 mln eurot. Ema- ja tütarettevõtte varad kokku ilma elimineerimisteta võivad olla kuni 9 mln eurot.
- Netokäive: 15 mln eurot × 20% = 3 mln eurot. Ema- ja tütarettevõtte netokäive kokku ilma elimineerimisteta võib olla kuni 18 mln eurot.
Võtame näite. Ema- ja tütarettevõtte varad on enne grupisiseste tehingute elimineerimist kokku 8 miljonit eurot ning netokäive 16 miljonit eurot. Kuigi mõlemad näitajad ületavad RPS-i § 29 lõikes 2 viidatud väikese konsolideerimisgrupi tavapäraseid piirmäärasid, jäävad need § 29 lõike 1 alusel 20% võrra suurendatud piirmäärade sisse.
Kui muud seaduses sätestatud piirangud ei kohaldu, võib ettevõte kasutada § 29 lõike 1 erandit. Vabastuse hindamiseks ei pea kõigepealt tegema täielikku konsolideerimisarvutust.
See erand ei kehti siiski juhul, kui emaettevõte või mõni konsolideeritav üksus on audiitortegevuse seaduse § 13 tähenduses äriühingust avaliku huvi üksus (RPS § 29 lõige 3).
Aga kui tütarettevõte on emaettevõtte kõrval väga väike?
Mõnikord on tütarettevõtte tegevus emaettevõttega võrreldes nii väike, et seadus lubab konsolideerimisest loobuda ka grupi kogusuurusest sõltumata.
RPS-i § 29 lõige 4 võimaldab vabastust juhul, kui tütarettevõtete bilansimahud kokku ei ületa 5% emaettevõtte bilansimahust ja nende müügitulu ei ületa 5% emaettevõtte müügitulust. Mõlemad tingimused peavad olema täidetud.
Võtame näite. Emaettevõtte varad on 9 miljonit eurot, müügitulu 18 miljonit eurot ja keskmine töötajate arv 60. Tütarettevõtte varad on 400 000 eurot ja müügitulu 800 000 eurot.
Arvutame tütarettevõtte osakaalu emaettevõtte näitajatest:
- Varad: 400 000 / 9 000 000 × 100 = 4,44%.
- Müügitulu: 800 000 / 18 000 000 × 100 = 4,44%.
Mõlemad näitajad jäävad alla 5% piiri. Seega saab emaettevõte selles näites kasutada RPS-i § 29 lõikes 4 sätestatud erandit ega pea koostama konsolideeritud majandusaasta aruannet.
Kuigi grupi varad, müügitulu ja töötajate arv ületavad väikese konsolideerimisgrupi piirmäärasid, võib 5% erand siiski rakenduda. Kui ettevõttel on mitu tütarettevõtet, tuleb arvestada nende kõigi näitajaid kokku.
Lisaks tasub kontrollida, kas ettevõte kuulub kõrgema tasandi konsolideerimisgruppi. Teatud tingimustel võib RPS-i § 29 lõigete 5 ja 6 alusel loobuda eraldi konsolideeritud aruande koostamisest, kui kõrgema tasandi emaettevõte koostab ja avalikustab nõuetekohase auditeeritud konsolideeritud aruande ning muud vabastuse tingimused on täidetud.
Mis saab, kui konsolideerimisvajadus selgub alles auditi käigus?
Oletame, et juhtkond on otsustanud konsolideeritud aruannet mitte koostada ja audiitoriga on kokku lepitud emaettevõtte aruande audit.
Näiteks avastab audiitor veebruaris olulise kajastamata tehingu või vea põhivara kaetava väärtuse hindamisel või ümberhindluses. Vea parandamine muudab grupi bilansimahtu või aruandeaasta müügitulu ning selgub, et konsolideerimisvajaduse esialgne hinnang põhines ebaõigetel andmetel.
Sellisel juhul tuleb juhtkonnal vead parandada. Seejärel tuleb grupi näitajad uuesti arvutada ja kontrollida konsolideerimise erandite tingimusi.
Kui konsolideerimine osutub kohustuslikuks, võib olla vaja koguda tütarettevõtte täiendavaid andmeid, koostada konsolideerimiskanded ning elimineerida grupisisesed saldod ja tehingud. Audiitor peab hindama mõju auditi ulatusele, töömahule ja ajakavale.
Lisatöö ei pruugi piirduda ainult jooksva aasta andmetega
Kui emaettevõttel oli tütarettevõte juba 2025. aastal, kuid ta kasutas siis konsolideerimise erandit, tuleb 2026. aasta konsolideeritud aruandes üldjuhul esitada ka 2025. aasta konsolideeritud võrdlusandmed. RPS-i § 22 nõuab aruandeaasta ja eelmise aasta võrreldavaid näitajaid ning näeb ette ümberarvutamise, kui esitusviisi või arvestuspõhimõtete muutumise tõttu pole andmed võrreldavad.
See tähendab, et konsolideerimiseks vajalikud andmed tuleb koguda ja konsolideerimiskanded teha ka võrdlusperioodi kohta. Seega võib alles auditi käigus selgunud konsolideerimiskohustus tuua kaasa oodatust suurema töömahu.
Mis saab siis, kui juhtkond konsolideeritud aruannet ei koosta?
Kui seaduse järgi kohustuslik aruanne jääb koostamata, hindab audiitor selle mõju finantsaruannetele. Oluline, kuid mitte läbiv väärkajastamine võib viia märkusega arvamuseni. Kui väärkajastamine on oluline ja läbiv, võib audiitor avaldada vastupidise arvamuse.
Seega pole küsimus ainult täiendavas töös või suuremas auditiarves. Nõuetele mittevastav aruanne võib mõjutada ka audiitori arvamust, mida kasutavad pangad, investorid ja teised aruande lugejad.
Kõige parem aeg küsimus lahendada on enne aasta lõppu
Konsolideerimisvajadust tasub hinnata enne majandusaasta lõppu, eriti kui ettevõttel on tütarettevõte ja vähemalt üks grupi näitaja on piirmäära lähedal või selle juba ületanud.
Soovitame teha esmase hindamise hiljemalt novembris. Selleks tuleks:
- kontrollida grupi struktuuri ja näitajaid;
- prognoosida aasta lõpu varasid, tulu ja keskmist töötajate arvu;
- hinnata oluliste tehingute ja võimalike paranduskannete mõju;
- kontrollida konsolideerimisest vabastamise erandeid;
- arutada võimalik konsolideerimiskohustus audiitoriga läbi.
Novembris on veel aega, et koguda vajalikud andmed, planeerida konsolideerimiskanded ja vajaduse korral muuta auditi ajakava. Pärast aruandekuupäeva võib sama küsimus tähendada ootamatuid kulusid, lisatööd ja aruande valmimise edasilükkumist.
Seega aitab konsolideerimisvajaduse õigeaegne hindamine vältida nii tarbetut konsolideerimist kui ka olukorda, kus kogu aruandlusplaan tuleb auditi käigus ümber teha.
