Tööõigus

Töösuhete suurim muutja on olnud kodukontor

Kristel Tiits
Autor:
insight featured image
Veidi enam kui aasta tagasi alanud koroonakriis muutis töösuhetes nii mõndagi. Üks olulisemaid muudatusi on olnud kodukontoris töötamise laialdane levik. Kui töö iseloom vähegi lubas, saadeti töötajad koju tööle ka neis ettevõtetes-asutustes, kus see varem kombeks polnud.
Contents

Tööandjate jaoks oli tegemist olulise töökorralduse muudatusega ning pahatihti torkas silma, et paljudes ettevõtetes oli kaugtöö korraldus läbi mõtlemata. Tööandjatel tekkis mitmeid küsimusi ja probleeme: kuidas tagada kodus töötamiseks vajalikud töövahendid ja IT-turvalisus ning mil moel kindlustada see, et töötajad kodus tõepoolest tööd teeksid?

Seaduse mõttes on kaugtöö hallil alal

Ka seaduses näpuga järge ajades ei saa küsimustele vastuseid, sest kodus töötamine on praegu seaduse tasandil reguleerimata. Töölepingu seaduses on küll sätestatud, et tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja teeb kaugtööd, ning see kokkulepe vormistatakse kirjalikus vormis,  kas töölepingus või selle lisana. Rohkem aga pole töölepingu seaduses kaugtöö kohta midagi kirjas, nii et seaduse mõttes on tegemist halli alaga.

Veel ühe olulise nüansi lisab töötervishoiu ja tööohutuse seadus, mis ütleb, et tööandja peab igas tööga seotud situatsioonis tagama tööohutuse ja ohutud töötingimused. Kuidas seda kodukontoris teha, on olnud paljude tööandjate jaoks keeruline küsimus. Olgem ausad, tööandja ei saa ju reaalselt vastutada töötaja tööohutuse eest kodukontoris, küll aga saab tööandja maandada oma riske, tehes riskianalüüsi ja juhendades töötajat, sealhulgas koostades näiteks kaugtööjuhendi, mille järgimine on kodukontoris töötamise eeldus. Selles võib ette näha, et kaugtöö korral peab töötaja arvutitöös teatud aja tagant pause tegema, võimlema vms. Lisaks saab tööandja töötajaga suheldes tuvastada, kas töötajal on kodus piisavalt ergonoomilised töövahendid ja kodukontoris töötamine on reaalsuses võimalik, sh saab koostöös töötajaga läbi viia kodukontori riskianalüüsi. Riskianalüüsi tulemusel saab hinnata, kas töötajale on vaja kodukontorisse soetada vajalikud töövahendid jms.  

Tööandja ja töötaja vastutus olgu jagatud

Oluline on see, et kui töötaja töötab alaliselt kodukontoris, peaks olema tööohutusalane vastutus jagatud.  Sest ega ka kontoris ei sunni tööandja töötajat iga 15 minuti järel püsti tõusma ja võimlema, olgugi et see on juhendis kirjas – sellest reeglist kinnipidamine on töötaja ülesanne nii tööandja ruumides kui ka kodus töötades.

Kaugtööst saab rohkem lugeda artiklitest „Kaugtöö viib tööõnnetuse mõiste absurdini“ ja „Viieaastane hüpe kahe kuuga: kaugtöö kui uus normaalsus“ , samuti kuulata Äripäeva raadio saadet „Kasvukursil“.

Kuulake saadet:

Võtke meiega ühendust

 

Kas Teil on küsimusi?

Kui Teil on sarnased väljakutsed ja Teil tekkis küsimusi, võtke palun ühendust meie spetsialistidega.