Maksunõustamine

Tänavu jõustusid olulised muudatused renditööjõu maksustamisel

Urzula Välb Urzula Välb

Seni kehtinud reeglite alusel oli Eestil õigus mitteresidendi Eestis teenitud palgatulu maksustada esimesest päevast juhul, kui väljamakse tegija asus Eestis. Kui tasu maksja asus välisriigis, tekkis Eestil maksustamisõigus siis, kui töötaja viibis töötamise eesmärgil Eestis vähemalt 183 päeva.

Uuest aastast kehtima hakanud tulumaksuseaduse muudatuse kohaselt on Eestil õigus maksustada välisriigi töötaja Eestis teenitud palgatulu, kui tööandja asub Eestis. Eraldi on välja toodud, et renditöötaja puhul loetakse tööandjaks Eestis asuv kasutajaettevõtja. Seega ei lähtuta enam mitteresidentide palgatulu maksustamisel sellest, kes on töötasu väljamaksja ehk formaalne tööandja, vaid kes on majanduslik tööandja. Muudatusega loodetakse ära hoida skeeme, kus renditöö puhul ei tasuta makse üheski riigis ja tekitatakse ebavõrdne konkurents võrreldes kohalike teenuseosutajatega.

Formaalne tööandja maksab maksud

Majandusliku tööandja põhimõtet kasutavad paljud riigid. Sealhulgas alates 1. jaanuarist 2021 ka Rootsi, kus majanduslikuks tööandjaks loetakse muu hulgas isikut, kes annab töötajale instruktsioonid, kannab töötajaga seotud kulud ja riskid ning kelle huvides tööd tehakse. Kui tegemist ei ole renditööga, kehtib endiselt 183 päeva reegel. Seega tasub Eesti ettevõtetel, kes pakuvad Rootsi ettevõtetele tööjõurendi teenust, arvestada võimaliku kohustusega registreerida end Rootsis mitteresidendist tööandjaks ning tasuda renditöötaja palgamaksud esimesest päevast Rootsi. Erand kehtib väga lühiajalisele Rootsis töötamisele, kui korraga viibitakse Rootsis mitte rohkem kui 15 tööpäeva ja kalendriaastas kokku 45 tööpäeva.

Samamoodi Rootsis kehtima hakanud renditööjõu maksustamise reeglitele jääb ka Eestis endiselt töötaja palgamaksude deklareerimise kohustus üksnes formaalsele ehk välismaisele tööandjale. Kuigi maksuseadused ei sätesta otsest vastutust kasutajaettevõtjale renditöötaja palgalt maksude tasumata jätmise korral, muudeti koos tulumaksuseadusega ka välismaalaste seadust[1] (2020. a juulist), mis sätestab kasutajaettevõtjale senisest laiemad kohustused ja vastutuse.

Kasutajaettevõte peab veenduma dokumentide korrasolekus

Kui eelnevalt oli kasutajaettevõtja kohustatud kontrollima, et tema juures töötaval välismaalasel oleks õiguslik alus Eestis viibida ja töötada, siis uute reeglite alusel on kasutajaettevõtja kohustatud tagama ka selle, et tema juures töötav välismaalane töötab Eestis selleks antud õigusliku aluse kohaselt ning tööandja ja kasutajaettevõtja vahel sõlmitud lepingu või muu kokkuleppe järgi. Näiteks peab kasutajaettevõtja kontrollima politsei- ja piirivalveameti e-päringute kaudu, kas välismaalase lühiajaline töötamine on registreeritud.

Kohustuste täitmata jätmise korral võib kasutajaettevõtjat karistada kuni 32 000-eurose rahatrahviga.

Seega tasub renditööjõudu kasutades olla tähelepanelik, kuna välismaalase eest vastutab Eestis mitte ainult tema formaalne tööandja, vaid ka Eestis asuv kasutajaettevõtja.

Teil on veel küsimusi?

Võtke meiega ühendust!

[1] Välismaalaste seadus ei reguleeri Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna ja Šveitsi konföderatsiooni kodanike Eestis viibimist.