Äripäev: Kasvukursil

Kõik, kes osalevad äritegevuses, võivad olla rahapesuga seotud

Iga ettevõtja, aga ka eraisik võib olla rahapesusse kaasatud, isegi ilma et ta seda ise teaks või aimaks, leiti Äripäeva raadio saates „Kasvukursil.“

„See on võimalik näiteks siis, kui makstakse mõne organisatsiooni liikmemakse ja see organisatsioon tegeleb hämarate asjadega mõne oma teises riigis tegutseva haru kaudu,“ tõi Creditinfo Tunne Oma Klienti tooteomanik Rita Viitmann näite. „Nii võivad ettevõtjad ja eraisikud saada pahaaimamatult rahapesuskeemidega seotuks,“ nentis ta.

Creditinfo äriarendusdirektor Jaanus Leemets lisas, et rahapesuskeemi sattumine ei pruugigi olla esmalt nähtav. „Kõik võib paista tavalise äritehinguna, näiteks teine tehingu pool võib olla sanktsioneeritud või mõnes teises riigis olla seotud terrorismi finantseerimisega – nii võib igaüks meist tegelikult rahapesu toita,“ sõnas ta.

Grant Thornton Baltic OÜ riskijuhtimise valdkonna juhi Kai Paalbergi sõnul on aga asjad viimase kolme aasta jooksul siiski oluliselt paremaks läinud. „Rahapesu tõkestamise seadusesse on alates 2017. aastast sisse viidud täiendusi ning riskihinnangut riiklikel tasanditel uuendatakse pidevalt,“ rääkis ta. Paalberg tõi näite, et viimase muudatuse kohaselt on hakatud teravama pilguga jälgima krüptovaldkonda. Samuti saavad üha rohkem tähelepanu kunstiteostega tehtavad tehingud ja vandeaudiitorite tegevus ning kinnisvara ost-müük.

Kõik kontrollivad üksteist

Paalberg toob välja, et kuna kõik tehingu osalised peavad näiteks kinnisvara puhul oma raha liikumist tõendama, toimib see justkui vastastikuse kontrollina. „Kes kinnisvara ostab, käib pangas, kinnisvaramaakleri ja notari juures – kõik küsivad temalt samu küsimusi, sest kõigile kehtib sama seadus,“ selgitas ta. „Kui kõik on andmete kogunemisega seotud ja samal ajal pole neil omavahel lubatud andmeid vahetada, siis täidab see eesmärki, et kõik kontrollivad kõiki ja kui keegi leiab midagi kahtlast, saab asja kohe uurima hakata,“ lisas Viitmann.

Leemetsa sõnul on kogutavate andmete hulk päris suur, kuid selle eesmärk on üks – kõik peavad aru saama liikuva raha päritolust. „Lisaks on oluliine tehingu vastaspoole tundmine, mitte ainult see, et tehing oleks korrektne, aga ka see, et teise poole taust on puhas, teda pole sanktsioneeritud ning ta pole millegi kriminaalsega hakkama saanud,“ selgitas ekspert.

Kui teise poole taust pole puhas ning liikuva raha päritolu kohta jääb õhku küsimusi, tuleb tehing ära jätta. Seejuures pole andmete edastamise vältimiseks abi GDPRist. „Rahapesu tõkestamisega seotud nõuded on GDPRist üle,“ rõhutas Leemets.

Andmed on kallid

Paalbergi sõnul on võimalik kontrolli tehingu vastaspoole suhtes teostada ning selleks luuakse pidevalt uusi registreid. Ta tõi näitena Euroopa Komisjoni finantsandmete nimekirja ning lisas, et on olemas veel mitu suurt rahvusvahelist andmebaasi. „Samas on nende kasutamine päris kallis,“ nentis ta.

Siiski piisab tausta kontrollimiseks paljudel juhtudel ka inimese nime sisestamisest veebi otsingumootoritesse. „Nii kaua kui otsingumootoritest otsitakse infot ja suhtutakse sellesse talupojamõistusega ja hinnatakse allika usaldusväärust, on selle info kasutamine mõistlik,“ sõnas Leemets. Paalberg lisas, et otsingumootoreid kasutades tuleb kindlasti veenduda, et andmed oleks ajakohased, ning pöörata tähelepanu sellele, millal neid viimati uuendati. „Kindlasti ei saa ka ainult üht allikat usaldada,“ rõhutas ta.

Seda, kuidas üks või teine organisatsioon andmeid kontrollib ning rahapesuga seeläbi võitleb, peab Viitmanni sõnul olema sätestatud firma enda sisereeglites. „Siseprotsessid peab igaüks ise määrama, kindel on aga see, et ärisuhte alustamiseks on vajalik koguda andmeid ja pärast neid ka seirata.“

Hilisem seiramine on tähtis seetõttu, et ettevõtted jagunevad, ühinevad ja vahetavad omanikku päris tihti. „Kasusaajad ja omanikud, aga ka esindusisikud muutuvad ning nii on oluline asjadel kogu aeg silm peal hoida, seda väga palju täna ei tehta või tehakse liiga harva,“ osutas Viitmann probleemile.

Eesti piires lihtne

Taustakontrolli tegemine ja hilisem seire on Eesti piires lihtne, saab kasutada äriregistrit ja krediidiinfot, kuid piiriülene teabe kogumine on märksa keerulisem. „Seepärast oleme loonud rahvusvahelise taustauuringu teenuse ja pakume võimalust, et ettevõte, kes soovib teha kas või ühe päringu, saaks seda ilma kallist tervikteenust kusagilt registrist ostmata meie kaudu teha,“ märkis Paalberg. „Nii pole vaja maksta kalleid liitumistasusid globaalsetele andmebaasidele,“ tõi ta näite.

Viitmanni sõnul on üks asi andmete hankimine või ostmine, kuid nendega tuleb osata ka midagi peale hakata. „Soovitan ettevõtetel osaleda koolitustel, kus õpetatakse andmetele otsa vaatamist – see on täna nagu uus kirjaoskus,“ rõhutas ta.

Paalberg tõi välja, et kõiki ettevõtteid ei saa analüüsida ühe meetodiga. „Kontrollida tuleb vastavalt riskitasemele, tasub mõelda, et kui riskitase on madal, kas siis ikka tasub sellele madala riskitasemega ettevõttele nii palju energiat suunata,“ soovitas ta. „Rahapesu tõkestamisele kuluvat energia hulka aitaks vähendada ka automaatsete lahenduste kasutamine. Turul on tegijaid, kes aitavad andmeid koguda, isikuid tuvastada ja seirata – neid lahendusi kasutatakse veel väga vähe ja selle asemel tehakse ise aeganõudvat käsitsitööd,“ tõi ta näite.

Äripartnerite profiiliga vajalikul määral kursis olek aitab Paalbergi hinnangul vältida hilisemaid ebameeldivusi. „Tihti ilmnevad probleemid alles siis, kui kaup on liikunud ja tehingu suhtes käed löödud ning hakatakse pangas ülekannet tegema – siis pank avastab midagi kahtlast ja paneb käe ette,“ tõi ta võimalikust probleemist näite.

Sellegipoolest leidsid eksperdid, et kuigi Eesti maine on rahapesujuhtumite tõttu kannatada saanud, liiguvad meil andmed võrreldes Euroopa keskmisega päris hästi ning seetõttu on seire tegemine ja probleemide vältimine tegelikult igaühe käeulatuses.

Autor: Karl-Eduard Salumäe, Äripäev

Kuulake saadet: