Riik pöörab rahapesu tõkestamisele üha rohkem tähelepanu. Seega peavad ettevõtted, kelle kohustus on rahapesu tõkestamisega tegeleda, olema valmis senisest põhjalikumaks ja sagedasemaks kontrolliks, mis tuvastab, kas nad täidavad kõiki seadusega ettenähtud reegleid.
Riikliku järelevalve tugevdamisele rahapesu tõkestamise valdkonnas viitab mitu asjaolu:
- valitsus on suurendanud rahapesu tõkestamisega tegelevate asutuste rahastust ja meeskonda ning rahapesu andmebüroo juures on alustatud strateegilise analüüsi funktsiooni loomisega;
- rahapesu andmebüroo reorganiseeritakse ja varem politsei koosseisus olnud asutusest saab eraldiseisev üksus rahandusministeeriumi valitsemisalas. Uus asutus luuakse 2021. aasta 1. jaanuaril;
- Finantsinspektsioonis, mis tegeleb finantssektori järelevalvega, muutub järjest olulisemaks lisaks tavapärasele pangandusjärelevalvele ka fintech’i ning virtuaalvääringute valdkonnas toimuva jälgimine ja analüüs;
- töös on haldustrahviõiguse kontseptsioon, millega võimaldatakse haldusmenetluses trahvide määramist ning millest tulenevalt oleks edaspidi võimalik tõhusamalt reageerida ka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse rikkumistele.
Suurem tähelepanu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnale on tingitud ka sellest, et Eestit ootab 2021. aastal ees Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegeleva eksperdikomitee Moneyval uus hindamine. Sel korral hinnatakse, kuidas Eestis seaduseid ja regulatsioone ellu rakendatakse ja milline on ettevõtete võimekus tegelikult rahapesu tõkestamisega tegeleda.
Täpsemalt saate ettevõtete kohustustest rahapesu tõkestamisel lugeda siit.
