Innovatsioon

Võidujooks digitaalsetele ärimudelitele

Marko Rebane Marko Rebane

"You can't solve a problem on the same level that is was created. You have to rise above it to the next level." Albert Einstein

COVID-19 pandeemia on pannud paljud ettevõtjad sundsituatsiooni – nad peavad tegelema innovatsiooniga ja võtma omaks tehnoloogia. Kriis on kiirendanud muutusi, mis olid tegelikult aset leidmas juba enne nn sotsiaalse distantseerumise ajastut. Need, kelle ärimudeli DNA-s on automatiseerimine ja digitaalne müügikanal, väljuvad kriisist tugevamatena kui varem. Teiste seas algab tõenäoliselt võidujooks ülejäänud turuosa pärast.

Investeeringud tehnoloogiasse on jõulises kasvutrendis

Grant Thornton LLP ja CFO Researchi 2019. aastal korraldatud uuringu kohaselt investeeris ärianalüütika lahendustesse küsitluse läbiviimise ajal 38% vastanud ettevõtetest, 29% plaanis teha seda järgneva 12 kuu jooksul ja 21% lähima kahe aasta jooksul. Masinõppesse investeeris 30% vastanuist, OCR (optical character recognition) tehnoloogiasse 27% ja tehisintellekti võimalustesse 24%. Sealjuures on nimetatud valdkondades täheldatav oluline kasv võrreldes 2018. aasta küsitluse tulemustega. (Pikemat artiklit uuringu kohta loe SIIT). 

Valdkonna ekspertide sõnul on eksitav eeldada, et kriis võib pidurdada investeeringuid automatiseerimisse, sest tehnoloogia on kallis ja juhid ei ole nõus rasketes oludes ressursse kulutama. Viimase kümnendi majandusvaldkonna kirjandus pigem peegeldab, et investeeringuid tehakse just kriisi ajal.[1]

McKinsey & Company 2017. aasta uuringu kohaselt on tehnilise automatiseerimise potentsiaal märkimisväärne: ligikaudu 50% tänastest töötoimingutest on tehniliselt automatiseeritavad, kasutades nüüdisaegseid tehnoloogiad. Sealjuures on 60%-l tänastest ametitest rohkem kui 30% tehniliselt automatiseeritavaid tegevusi.[2] 

Tugevad saavad tugevamaks

Tehnoloogia efektiivsus ja mugavus kujundab kiirelt ümber inimeste käitumisharjumused, mistõttu pole põhjust loota, et kriisi möödudes vana maailma juurde tagasi minnakse. Seetõttu pole ka imekspandav, et tehnoloogiaettevõtete, nagu Amazon, Apple, Facebook ja Microsoft turuväärtus on majanduslanguse ajal saavutanud rekordtaseme, ulatudes kokku viie triljoni dollarini.[3]

Need ettevõtted ujuvad vastuvoolu ka tööjõuturul, kasutades võimalust, et raskustes iduettevõtete eest meelitada oma meeskonda insenere, andmeanalüütikuid, arendajaid ja küberturbe eksperte. Näiteks on Amazon koroonakriisi ajal palganud 175 000 täiendavat inimest lao- ja logistikavaldkonna ametitesse ning reklaamib üle 20 000 vaba töökoha tehnoloogia valdkonnas.[4]     

Edukas digitaalne strateegia eeldab juhtidelt täielikku pühendumist

Digitaalse äristrateegia ekspert ja Harvard Business Schooli professor Sunil Gupta on üle kümne aasta uurinud Fortune 500 ettevõtete püüdlusi juurutada digitaalseid muutusi. Gupta sõnul saavutavad põhjapanevaid muutusi ainult need juhid, kes n-ö panevad kõik mängu – nad ei käsitle ettevõtte digitaalset strateegiat kuidagi eraldiseisvana üldisest äristrateegiast, vaid juhivadki oma äri „digital-first“ mentaliteediga, veendudes, et digitaalne strateegia põimub ettevõtte DNA-ga ja puudutab kõiki äri aspekte: ärimudel, väärtusahel, kliendisuhted, ettevõtte kultuur.[5]

Gupta on täheldanud, et tihti üritavad ettevõtted digitaalsete muutustega kaasa minemiseks ja uute kasvuvõimaluste leidmiseks järgida mingisugust kombinatsiooni järgnevast kolmest strateegiast, kuid enamasti saadab neid algatusi piiratud edu:
1) väikse, eraldiseisva start-up-üksuse loomine suurema organisatsiooni sees – tulemuseks on tihti piltlikult öeldes see, et kiirkaater kihutab minema, kuid emalaeva kaasa ei vea;
2) erinevate digitaalsete eksperimentide läbiviimine – ilma kindla suuna ja tegevuskavata eksperimenteerimine võib küll paista lühiajalises perspektiivis edukana, kuid sel pole pikemas plaanis alati olulist mõju. Skaleerimata ideed võivad kulutada asjatult aega ja ressursse;
3) tehnoloogia kasutamine kulude kokkuhoiuks ja efektiivsuse saavutamiseks – ainult sellele lähenemisele tuginedes eeldad sa Gupta sõnul seda, et tehnoloogia ei suuda sinu äri fundamentaalselt muuta.

Mõnikord tuleb edu nimel vanad sillad põletada

Kui organisatsioonis on saavutatud teadlikkus muutuste vajalikkusest ja soovitakse muutusi ellu kutsuda, on vaja luua seda soodustav organisatsioonikultuur koos kohaste väärtustega, paika panna innovatsiooni strateegia ja üles ehitada innovatsiooni süsteem (protsessid, meetodid, tööriistad).[6]

Inimloomuses on kinni hoida turvalisest, toimivast keskkonnast ja teinekord ei aita muu, kui vanade sildade põletamine. Sellist teed läks näiteks tarkvaraarendaja Adobe, võttes pilvelahendusel põhineva ärimudeli digipöörde ette ainuvõimaliku sihina ning kommunikeerides kogu organisatsioonis, et plaani B ei ole. Digitaalse transformatsiooni aastail langes Adobe puhaskasum 0,8 miljardilt dollarilt 2010. aastal 0,3 miljardini dollarini 2014. aastal, võttes aga seejärel suuna ülesse ja ulatudes ligi 3 miljardi dollarini 2019. aastail.

Sunil Gupta on tabavalt sõnastanud, et digitaalsetele lahendustele üleminek on nagu lennuki mootori vahetamine keset sõitu – tõenäoliselt lendab lennuk alguses allapoole, enne kui see taas suuna üles võtab ja uutesse kõrgustesse pürgib.[7]

Võtke meiega ühendust ja tulge tasuta konsultatsioonile! Räägime lähemalt Teie ettevõttest ning meie digiteenuste võimalustest.