Tutvuge meie spetsialistide kirjutatud artiklitega

Ettevõtte nõukogu luues tehakse tihtipeale üks levinud viga, mida nimetatakse võileiva-efektiks. Selleks on olukord, kus firma omanik on ise juhatuses ja loodud nõukogu ei saa ise midagi otsustada, küll aga peab nõukogu otsuste eest vastutama, rääkis Baltimaade suurima investeerimisfirma BaltCap juhtivpartner Peeter Saks saates „Kasvukursil“.

2021. aastast täieneb käibemaksuseadus (KMS) paragrahviga 291, mis sätestab tingimused, mille alusel on maksukohustuslastel võimalus vähendada enda maksukohustust lootusetutelt võlgadelt. Tegu on kaua oodatud täiendusega Eesti maksusüsteemis, mis on ka varem töös olnud, kuid ei ole eelnõu etapist edasi jõudnud.

Alates 2022. aastast hakkab kehtima uuendatud määrus, mis reguleerib seotud isikute vaheliste tehingute määramise metoodikat. Rahandusministri määrus nr 53 on alates 2006. aastast kehtinud muutmata kujul.

Alates 1. juulist 2021 on tulumaksuseaduses lisaks mõistele „madala maksumääraga territoorium“ tekkinud ka mõiste „koostööd mittetegev jurisdiktsioon“. Muudatus on seotud Euroopa Liidu kaitsemeetmetega, mille eesmärk on vältida maksudest kõrvalehiilimist tehingutes nn maksuparadiisides asuvate äriühingutega.

Grant Thornton Baltic nõustas ostutehingus Howden Finland Oy-d, mis on Soomes valdkonna turuliider ja kuulub rahvusvahelisse kontserni Howden Broking.

Detsembri saates „Kasvukursil“ räägiti vilepuhumisest, sest 2021. aasta detsembris jõustub üleeuroopaline vilepuhujate direktiiv, mis annab teisti nimetatult ka vihjeandjatele suurema õigusliku kaitse. Jutuks tuli, kuidas kaitsta vihjeandja konfidentsiaalsust, kuidas vihjeliini üles seada ja millised on nii töötajate kui ka juhtkonna hirmud seoses vihjete andmisega. Saatekülalised rääkisid, mis aitab neid hirme maandada.

Alates 1. aprillist 2022, mil töölepingu seaduses muutub lapsepuhkuse võtmise süsteem, tekib kõigil alla 14-aastase lapse vanematel õigus saada kümme tööpäeva tasustatud lapsepuhkust iga alla 14-aastase lapse kohta.

Grant Thornton Internationali (GTIL) liikmesfirmadel on laialdased teadmised IFRS-i põhiste finantsaruannete ja nende koostamise kohta. Hea meelega jagame oma teadmisi Teiega – avaldame 2021. aasta IFRS-i konsolideeritud finantsaruannete näidised.

Eestis suureneb ettevõtete arv, kes tänavu kasvanud käibe ja bilansimahu tõttu peavad tellima oma 2021. aasta majandusaasta aruandele kas auditi või ülevaatuse. Seevastu audiitorettevõtete arv on mullusega võrreldes vähenenud. Kuidas toime tulla olukorras, kus teenusepakkujaid jääb vähemaks, tellijaid tuleb juurde ja audiitorettevõtete kvaliteedikontrollist selguvad murettekitavad tulemused?

Selleks, et äri võimalikult kasumlikult juhtida, tuleb teha tarku otsuseid. Viimaste lahutamatuks osaks on andmed ja nende kaasamine otsustusprotsessi, leiti Äripäeva raadio saates „Kasvukursil“.

Praegu on õige aeg analüüsida ettevõtte käesoleva aasta majandustulemusi ja välja selgitada, kas 2021. aasta majandusaasta aruannet tuleb audiitoril lasta auditeerida või on vaja tellida ülevaatus.

Eelarvestamise periood on algamas, mistõttu räägime saates "Kasvukursil" ärianalüütika teemadel. Arutleme omahinna arvestuse ja eelarve jälgimise üle, ning uurime, milliseid trendid praegu selles maailmas valitsevad.

Isikuandmete kaitse üldmääruse rikkumine võib tuua kaasa hiiglaslikud trahvid. „Otsest ülempiiri trahvi suurusele pole, kõige sagemini räägitakse 20 miljonist eurost või 4 protsendist käibest,“ hoiatas nõustamisbüroo Grant Thornton Balticu andmekaitsespetsialist Indrek Keis Äripäeva raadiosaates "Kasvukursil".

Seadusega võetakse Eesti õigusesse üle EL-i direktiiv ning sellega kaasneb organisatsioonidele kohustus luua asutusesisesed ja -välised teavitamiskanalid asutusesisesest väärkäitumisest teavitamiseks. Rikkumised, mille kohta vilepuhujad võivad infot anda, on väga erinevad – hangete korra rikkumine, sisemised pettused, keskkonnaalaste nõuete rikkumine jms.

Räägime isikuandmete kaitse A-st ja O-st läbi ettevõtjale oluliste vaatenurkade. Tuletame meelde peamised isikuandmete kaitse üldmäärusega (GDPR) seotud teemad, ning räägime, kuidas korraldada andmehaldust nii, et mitte tagantjärele trahvi saada. Videokõne vahendusel avab teemasid andmekaitse nõustaja Indrek Keis nõustamisbüroost Grant Thornton. Saadet juhib Gregor Alaküla.

Paljudel tööandjatel on seoses koroonapandeemiaga tekkinud küsimus, kas ja kui palju andmeid võib sellega seoses töötajatelt küsida. Toon artiklis välja mõned praktilised küsimused ja mõttekohad, mida peaks tööandja arvestama töötajate isikuandmete töötlemisel ning kuidas maandada peamisi ohte nii tööandjale kui ka töötajale.