Tööandja ja töötaja sõlmivad lepingueelsete läbirääkimiste tulemusel ja kokkulepitud tingimustel töölepingu. Töölepinguga allub töötaja tööandja juhtimisele ja kontrollile. Üheks olulisemaks töölepingu tingimuseks on tööülesannete kirjeldus. Kui tööülesanded ei ole töölepinguga selgelt määratletud, siis peavad need kindlasti olema kirjas näiteks ametijuhendis. Ametijuhend on muutunud aja jooksul sisulisemaks dokumendiks kui lihtsalt tööülesannete kirjeldus. Tööandjad toovad ametijuhendis välja ka näiteks alluvussuhted, asendajad ja töötaja vastavuse ametikohale, võttes arvesse tema arengut, võimekust, kogemust ja muid tähtsaid aspekte. Selge ja arusaadav tööülesannete kirjeldus võimaldab tööandjal kasutada oma õigusi, mille alusel ta nõuab töötajalt kokku lepitud tööülesannete täitmist. Samal ajal teab ka töötaja, milliste ülesannete täitmist temalt oodatakse.
Töötaja esimesel tööpäeval tundub kõik väga tavapärane – uus inimene on tööl ja saab alustada oma ülesannete täitmisega. Seejuures peab tööandja hiljemalt inimese tööle asumise hetkeks registreerima töötamise alustamise töötamise registris (TÖR). Kahjuks on juhtumeid, eriti välismaalastest tööandjate seas, kes ei ole selle nõudega kursis ja seetõttu ei registreeri töötamist.
Töötamise alustamise registreerimisel peab tööandja märkima uue töötaja isikukoodi või selle puudumisel sünniaja, töötamise alustamise kuupäeva ehk töölepingu alusel töötaja tööle asumise kuupäeva, töötamise liigi (põhjalik tabel on leitav Maksu- ja Tolliameti kodulehel), tööaja määra, töötaja ametinimetuse ning töökoha aadressi.
Töötamise alustamise registreerimine on äärmiselt tähtis ka töötaja seisukohalt, kuna ravikindlustatud on ainult registreeritud töötajad. TÖR-i andmete kandmine on kindlustuskaitse tekkimise aluseks ja haigekassale edastab TÖR-ist andmed Maksu- ja Tolliamet. Õigeaegne andmete esitamine ja töötamise registreerimine on ülimalt tähtis, sest kindlustus algab TÖR-i kantud töötamise alustamise kuupäevast arvestatava neljateistkümnepäevase ooteaja möödumisel. Kui TÖR-i kantud töötamise alustamise kuupäev jääb kehtiva kindlustuskaitse ajavahemikku, jätkub kindlustus ilma katkemiseta. Juhul, kui tööandja on jätnud töötaja ravikindlustamata ja töötajal oleks olnud õigus saada ravikindlustushüvitist, peab tööandja hüvitama töötajale ravikindlustushüvitise saamata jäämisest tekkinud kahju. Rohkem infot saab haigekassa kodulehelt.
Kui töötaja on esimest päeva tööl ja töötamise alustamine on registreeritud, soovib tööandja, et töötaja tööd alustaks. Enne aga peab tööandjal olema tehtud veel üks oluline asi – valmistatud töötajale ette töökoht vastavalt töö iseloomule, võttes arvesse tööohutust ja ergonoomilisi eripärasid. Teisisõnu peab töötajal olema sobiv ja mugav tööd teha.
Järgmiseks peab töötajale tutvustama ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse korraldust. Tööandja saab töötaja tööle lubada siis, kui ta on veendunud, et töötaja tunneb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse korraldust ning oskab ohutuid töövõtteid praktikas rakendada. Selleks on iga tööandja kohustatud tutvustama uuele töötajale töökeskkonnaga seotud juhendeid, milleks on näiteks üldine töötervishoiu ja tööohutuse juhend, töökorralduse reeglid, esmaabi andmise ja esmaabivahendite kasutusjuhend, töövahendite kasutamise juhend, töötajate tervisekontrolli kord, vajadusel kaugtöö juhend ning kaugtöötaja töötervishoiu ja ohutuse juhis jms. Tööandja korraldab juhendite tutvustamise käigus ka väljaõppe, võttes arvesse töö eripära ja ohtlikkust.
Ohutute töövõtete rakendamise saab töötaja selgeks praktilise väljaõppe läbimisel. Tavaliselt määrab tööandja juhendajaks kogenud töötaja, kes tööandja poolt määratud aja jooksul tegeleb uue töötaja väljaõpetamisega. Väljaõppe kestus sõltub töö eripärast ja ohtlikkusest. Siinjuures tuleb meeles pidada, et väljaõpe peab toimuma ka juhul, kui uus töötaja on samalaadset tööd teinud teise tööandja juures. Eelkõige on see tingitud tööandjate erinevast lähenemisest, nõuetest, töövahenditest ja töökeskkonnast.
Kui teoreetiline ja praktiline juhendamine-väljaõpe on läbitud, registreerib tööandja selle toimumise kuupäeva ja sisu kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Töötaja peab oma allkirjaga kinnitama, et tööandja on juhendamise-väljaõppe teinud. Väljaõppe toimumise registreerimiseks kasutavad tööandjad erinevaid võimalusi, näiteks Excelit või tarkavara, mis sisaldab vajalikke mooduleid. Viimane on suuremate ettevõtete jaoks väga mugav lahendus, sest Exceli failide täitmine ja hoidmine muutub ajaga ebamugavaks. Juhendamise ja väljaõppe registreerimise eesmärk on see, et tööandjal oleks vajadusel võimalik juhendamise ja väljaõppe korraldamist tõendada, kuid samuti annab parema ülevaate, kas kõik töötajad on saanud vastava juhendamise ja väljaõppe.
Tänapäeval pööravad inimesed suurt tähelepanu oma tervisele, mis on oluline teema ka töösuhetes. Tööandja on kohustatud tegelema töötaja tervisega, korraldades tööle asumisest nelja kuu jooksul tervisekontrolli. Tervisekontrolli kulud kannab tööandja ja see tehakse töötaja tööajal. Tööandja korraldatud tervisekontrolli läbimine on ka töötajale kohustuslik ja keelduda ei tohi, sest nõue tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seadusest. Keeldumine tervisekontrollist võib olla töösuhte lõpetamise alus.
Juhul, kui eespool nimetatud tegevused on tehtud, olete edukalt läbinud töötaja töölevõtmise etapid.
Grant Thornton Balticu spetsialistid annavad Teile hea meelega ülalnimetatud etappide läbimiseks nõu ning soovi korral valmistame ette ka töösuhte alustamisel vajalikud dokumendid. Võtke meiega ühendust, et saaksime Teie organisatsiooni vajadustest lähemalt rääkida!
Kui Teil on sarnased väljakutsed ja Teil tekkis küsimusi, võtke palun ühendust meie spetsialistidega.
