Tutvuge meie spetsialistide kirjutatud artiklitega

Majandusaasta aruannete vabatahtlik auditeerimine pole Eestis kuigi levinud. Ligi 30 aastat vandeaudiitori ametit pidanud Grant Thornton Balticu auditipartner Aivar Kangust nendib, et ega väikefirmale auditist suurt kasu olekski, kuid kindlasti võiks väikeettevõtete juhid julgemalt audiitoritelt ja ärinõustajatelt nõu küsida – ise ju kõike ei tea, ja ei peagi teadma.

Grant Thornton Baltic tegi ettevõtete seas küsitluse, et uurida, kui paljud ettevõtted rahapesu tõkestamisega teadlikult ja sihipäraselt tegelevad. Tutvu uuringu tulemustega.

Koroonakriisist tingitud piirangute tõttu on paljud tööandjad väga keerulises olukorras. Kui käive on langenud, tuleb analüüsida, kas keerulisest ajast aitab üle uue töötasu hüvitise taotlemine, töötajate palga ajutine vähendamine, nende korralisele puhkusele saatmine või suisa koondamine.

Kui kõik läheb plaanipäraselt, muutub koroonavaktsiin kõigile soovijatele kättesaadavaks maikuus (vaktsineeri.ee andmeil). Kas see võib aga kaasa tuua olukorra, kus tööandja kohustab töötajat vaktsineerima ja keeldumise korral lõpetab temaga töölepingu?

Veidi enam kui aasta tagasi alanud koroonakriis muutis töösuhetes nii mõndagi. Üks olulisemaid muudatusi on olnud kodukontoris töötamise laialdane levik. Kui töö iseloom vähegi lubas, saadeti töötajad koju tööle ka neis ettevõtetes-asutustes, kus see varem kombeks polnud.

Audiitorkogu juhatuse esindajad kohtusid veebruaris justiitsministeeriumi kantsleri Tõnis Saare ja asekantsler Viljar Peebuga äriregistri arendamise ja registriandmete nüüdisajastamise teemal.

Grant Thornton Baltic OÜ tegi finants- ja maksualase due diligence’i Kyyrix OÜ kohta, mis on Tartus ligi 30 aastat tegutsenud professionaalseid puhastusteenuseid pakkuv ettevõte.

Äripäeva raadio saatest „Kasvukursil“ saab teada, kuidas Luisa tõlkebüroo hakkas andmekogumise ja -korrastamise protsesse automatiseerides hoidma kokku nädala jagu tööd ühes kuus. Andmete korrastamise ja efektiivse ärakasutamise nippe jagasid Grant Thornton Balticu digiteenuste juht Vladimir Rüntü ning Luisa tõlkebüroo äriarenduse juht Svea-Elen Peters.

„Töö ja palgaˮ saates räägib töösuhete suurimatest vaidluskohtadest Grant Thornton Balticu juhtiv õigusnõustaja Kristel Tiits. Töötukassa kommunikatsioonijuht Lauri Kool teeb aga ülevaate, milliste sektorid ja maakonnad on koroona tõttu kõige rohkem ja kõige vähem kannatanud.

Grant Thornton Balticu spetsialistid koostasid riigi omandis äriühingutele kuuluvate energiavõrkude analüüsi, mille tellis Riigikantselei. Analüüsi eesmärk oli tuvastada võimalikud lahendused Eesti riigi omandis olevate äriühingute energiavõrkude haldamises ja juhtimises, mis annaksid ühiskonnale kasu (madalam hind, suurem varustuskindlus või parem teenuse kvaliteet).

Lugeja, kes haaras pealkirja lugedes peast ja arvas, et nüüd tuleb järjekordne kurtmine teemal, kuidas naistel ei ole meestega (äri)maailmas läbi löömiseks võrdseid võimalusi ning need tuleb kindlasti luua, peab pettuma.

Ettevõtete likviidsuse parandamiseks on KredEx välja töötanud kriisimeetmed, millest esimest hakatakse pakkuma käesoleva nädala lõpus. Soovi korral aitavad Grant Thornton Balticu nõustajad Teil hinnata, kas Teie ettevõte kvalifitseerub meetmetest tuge saama, ette valmistada pangale esitamiseks nõutavaid dokumente ja ette valmistada KredExile esitatavaid taotlusi ja koostada nõutavaid dokumente.

1. septembriks 2019 peavad sajad pakendiettevõtjad pakendiregistrile esitama auditeeritud pakendiaruande. Praegu õige aeg audiitorkontrolliks ette valmistama hakata. Küsi Grant Thornton Balticu pakendiauditi pakkumist.

Euroopa Liidus on vastu võetud uued käibemaksureeglid, mis lihtsustavad ja hõlbustavad e-kaubandust. Täies mahus jõustuvad reeglid 1. jaanuaril 2021, kuid elektroonilisi teenuseid pakkuvad äriühingud saavad lihtsustatud reeglitest kasu lõigata juba 1. jaanuarist 2019.

Saate "Kasvukursil" teemaks on seekord tööandja bränding ning oma kogemusi ja soovitusi jagavad Estraveli juht Anne Samlik ja Grant Thorntoni juhtivnõustaja Katrin Oblikas.

Tööandja brändingu puhul on olulised kaks aspekti: millisena paistab organisatsioon väljapoole ehk klientidele ja avalikkusele ning millisena sissepoole ehk oma töötajatele. Töötaja kogemust organisatsioonis kujundab kõige enam tema otsene juht, sest just juht on see, kes oma inimestega kõige tihedamalt suhtleb. See, millised on tema väärtushinnangud, kas need ühtivad ettevõtte omadega, milline on tema suhtumine inimestesse ja juhtimisse – sellest kõigest sõltub, mil moel töötaja selles organisatsioonis töötamist kogeb.