E-teenuste käibemaks

Uued käibemaksureeglid lihtsustavad e-kaubandust

Sander Adamson Sander Adamson

Euroopa Liidus on vastu võetud uued käibemaksureeglid, mis lihtsustavad ja hõlbustavad e-kaubandust. Täies mahus jõustuvad reeglid 1. jaanuaril 2021, kuid elektroonilisi teenuseid pakkuvad äriühingud saavad lihtsustatud reeglitest kasu lõigata juba 1. jaanuarist 2019.

Muudatuste eesmärk on:

  • alates 1. jaanuarist 2019 vähendada e-teenuste pakkujate administratiivset koormust
  • alates 1. jaanuarist 2021 rakendada ka kaugmüügile ja muudele teenustele lihtsustatud käibemaksureegleid, mis praegu kehtivad e-teenustele

Lihtsustatud reeglid e-teenustele 1. jaanuarist 2019

E-teenuste maksustamine praeguste reeglite kohaselt

Praegu maksustatakse lõpptarbijale osutatud e-teenuseid alati selles riigis, kus lõpptarbija asub. Selleks, et teenuse müüja ei peaks registreerima ennast igas liikmesriigis käibemaksukohustuslaseks, on tal võimalik rakendada lihtsustatud maksutasumise süsteemi (MOSS-süsteem). 

Lihtsustatud maksustamise süsteemi rakendades peab teenuse müüja küll maksustama e-teenuse selle liikmesriigi käibemaksumääraga, kus asub lõpptarbijast teenuse saaja, kuid maksu tasumine toimub kohaliku maksuhalduri kaudu, kes kannab maksusumma edasi vastavasse riiki.

Kehtivate reeglite alusel ei ole seatud piirmäära, millest alates kuuluvad e-teenused maksustamisele teises liikmesriigis, seetõttu tuleb need maksustada teises liikmesriigis alates esimesest tehingust.

Näide

Rootsi füüsilisele isikule e-teenuseid osutav Eesti käibemaksukohustuslane lisab teenuste hinnale Rootsi käibemaksu ning tasub selle Eesti maksuhalduri pangakontole. Eesti maksuhaldur kannab tasutud summa Rootsi maksuhaldurile.

Uued reeglid seavad 10 000-eurose piirmäära, millest alates peab e-teenuseid maksustama tarbija asukohariigi käibemaksumääraga

Uued reeglid sätestavad aastase piiriüleste e-teenuste osutamise piirmäära 10 000 eurot. E-teenuste osutamisel alla selle summa ei teki Euroopa Liidus asutatud äriühingutel kohustust lisada e-teenustele lõpptarbija asukohariigi käibemaksu, vaid teenused maksustatakse selle liikmesriigi käibemaksumääraga, kus asub teenuse müüja.

Piirmäära arvestusse arvatakse ainult piiriüleste e-teenuste osutamine. Sellest lähtuvalt võidavad muudatusest eelkõige väiksemad äriühingud, kes tegutsevad peamiselt koduturul.

Hoolimata sellest, kas piirmäär on ületatud või mitte, on äriühingutel võimalik vabatahtlikult maksustada piiriüleseid e-teenuseid vastavalt MOSS-lihtsustusele.

Kliendi asukoha määramine praegu

Lõpptarbija asukohta on võimalik määrata erinevate kriteeriumite ja eelduste alusel. Kehtiva korra kohaselt peab teenuse osutaja koguma lõpptarbija kohta vähemalt kaks mittevasturääkivat tõendit, mille alusel on tal võimalik otsustada lõpptarbija asukohariik ning selle alusel lisada teenuse hinnale asukohariigi käibemaksumäär.

Sellisteks tõenditeks on:

  • kliendile väljastatava arve aadress (PO box aadressi ei ole õigus arvestada)
  • kliendi kasutatav IP-aadress või mõnel muul meetodil määratud asukoht
  • kliendi pangakonto number ja asukoht ning selles pangas registreeritud kliendi aadress
  • rahvusvahelise mobiiliabonendi identifitseerimiskoodi (IMSI) riigi mobiiltelefoni suunakood (MCC), mis on salvestatud kliendi kasutataval SIM-kaardil
  • kliendi kasutatava lauatelefoniühenduse asukoht, mille kaudu teenust osutatakse
  • lisaks muu oluline informatsioon:
  1. kliendi kauplemise ajalugu
  2. unikaalne maksevõimalus, mis on omane kindlale riigile
  3. kindlas asukohas või riigis kasutatava kinkekaardi müümine
  4. kliendipoolne kinnitus residentsuse või asukoha kohta

Uute reeglite kohaselt on vaja vähem tõendeid, kui käive ei ületa 100 000 eurot

Juhul kui äriühingu kogu aastane e-teenuste käive ei ületa 100 000 eurot, on teenuse müüjal õigus kasutada lõpptarbija asukoha määramiseks ainult ühte eelnevas loetelus välja toodud tõendit.

Lihtsustatud reeglid kaugmüügile ja teistele teenustele, mille käive tekib lõpptarbija liikmesriigis (1. jaanuarist 2021)

Alates 1. jaanuarist 2021 plaanitakse rakendada MOSS-i sarnast käibemaksu tasumise lihtsustust kaugmüügile (kaupa müüakse lõpptarbijale piiriüleselt) ja teenustele, mille käive tekib lõpptarbija liikmesriigis.

Praegu on liikmesriigid kehtestanud kaugmüügile erinevad piirmäärad, mille täitumisel tekib müüjal kohustus registreerida ennast ostja liikmesriigis käibemaksukohustuslaseks ja maksustada müük selle liikmesriigi lõpptarbijale nimetatud riigi käibemaksuga. Aastased piirmäärad on vahemikus 35 000–100 000 eurot. Piirmäärast väiksema käibe puhul rakendatakse müüja asukohariigi käibemaksumäära.

Vältimaks liigset administratiivkoormust registreerida käibemaksukohustus mitmes liikmesriigis, rakendatakse kaugmüügiga tegelevatele äriühingutele alates 1. jaanuarist 2021 MOSS-süsteemi sarnast käibemaksu tasumise lihtsustust. See tähendab, et enam ei pea müüja registreerima ennast teises liikmesriigis käibemaksukohustuslaseks, vaid teise liikmesriigi käibemaksu on võimalik koguda Eestis ja tasuda maksuhalduri kaudu teisele liikmesriigile.

Uute reeglite kohaselt ei lähtuta enam iga liikmesriigi individuaalsest aastasest piirmäärast, vaid seatakse üleüldine piirmäär 10 000 eurot. Kui aastast kaugmüügi piirmäära ei ületata, on õigus rakendada müügile müüja asukoha käibemaksumäära. Juhul kui aastane kaugmüügi piirmäär on ületatud, tuleb rakendada kaugmüügile nende liikmesriikide käibemaksumäärasid, kus asuvad lõpptarbijad, kellele kaupa müüakse, ning tasuda vastava riigi käibemaks Eesti maksuhalduri kaudu.

Lisaks kaugmüügile hakatakse maksustamise lihtsustust rakendama teenuste puhul, mida osutatakse teise liikmesriigi lõpptarbijale ja mille käibe tekkimise koht on lõpptarbija asukohariik (ehitusteenused, sõidukirent).