Öeldakse, et usalduse väljateenimiseks kulub aastaid, aga usalduse kaotamiseks piisab vaid hetkest. Eriti tõsiselt tuleb sellesse tõdemusse suhtuda finantssektoris, kus vaekausil on suured rahasummad ning klientide, koostööpartnerite ja järelevalveasutuste usaldus.
Grant Thornton Baltic OÜ jaoks oli 2021/2022 hooaeg Eestis väga edukas – meie käive kasvas möödunud majandusaastaga võrreldes 24%. Muljetavaldav kasv viis meid Äripäeva koostatud audiitorfirmade edetabelis teisele kohale.
Vabariigi Valitsus kiitis 12. mail 2022 heaks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatuse eelnõu, mille alusel muutub kohalikes omavalitsustes siseaudit kohustuslikuks.
2021. aasta märtsis sai kvaliteedimärgi Grant Thornton Balticu klient, Armus raamatupidamisbüroo, kel aitasime märki taotleda ja kelle tegevuse vastavust kvaliteedinõuetele hindasid meie siseaudiitorid.
Niinimetatud vilepuhumise seadus on tekitanud palju praktilisi küsimusi. Toon siinkohal välja need, mida Grant Thornton Balticu kliendid on kõige rohkem esitanud ja millele meie spetsialistid on vastanud.
Selleks, et vilepuhuja julgeks organisatsiooni kitsaskohtadele osundada, peab ta tundma end turvaliselt. Peagi rakenduv Euroopa Liidu direktiiv seab ettevõtetele konkreetsed nõuded tagamaks, et probleemidele tähelepanu juhtija ei satuks märtri rolli.
Detsembri saates „Kasvukursil“ räägiti vilepuhumisest, sest 2021. aasta detsembris jõustub üleeuroopaline vilepuhujate direktiiv, mis annab teisti nimetatult ka vihjeandjatele suurema õigusliku kaitse. Jutuks tuli, kuidas kaitsta vihjeandja konfidentsiaalsust, kuidas vihjeliini üles seada ja millised on nii töötajate kui ka juhtkonna hirmud seoses vihjete andmisega. Saatekülalised rääkisid, mis aitab neid hirme maandada.
Seadusega võetakse Eesti õigusesse üle EL-i direktiiv ning sellega kaasneb organisatsioonidele kohustus luua asutusesisesed ja -välised teavitamiskanalid asutusesisesest väärkäitumisest teavitamiseks. Rikkumised, mille kohta vilepuhujad võivad infot anda, on väga erinevad – hangete korra rikkumine, sisemised pettused, keskkonnaalaste nõuete rikkumine jms.
Räägime isikuandmete kaitse A-st ja O-st läbi ettevõtjale oluliste vaatenurkade. Tuletame meelde peamised isikuandmete kaitse üldmäärusega (GDPR) seotud teemad, ning räägime, kuidas korraldada andmehaldust nii, et mitte tagantjärele trahvi saada. Videokõne vahendusel avab teemasid andmekaitse nõustaja Indrek Keis nõustamisbüroost Grant Thornton. Saadet juhib Gregor Alaküla.
Paljudel tööandjatel on seoses koroonapandeemiaga tekkinud küsimus, kas ja kui palju andmeid võib sellega seoses töötajatelt küsida. Toon artiklis välja mõned praktilised küsimused ja mõttekohad, mida peaks tööandja arvestama töötajate isikuandmete töötlemisel ning kuidas maandada peamisi ohte nii tööandjale kui ka töötajale.
Grant Thornton Baltic tegi ettevõtete seas küsitluse, et uurida, kui paljud ettevõtted rahapesu tõkestamisega teadlikult ja sihipäraselt tegelevad. Tutvu uuringu tulemustega.
Tegime kohustusliku finantsauditi Amserv Grupp AS-i konsolideerimisgrupis, kuhu kuulub Eestis ja Lätis mitu äriühingut.
Grant Thornton jõudis audiitorbüroode edetabelis kolmandale positsioonile, küsimustele vastab Grant Thornton Baltic OÜ partner Mati Nõmmiste.
Grant Thornton Balticu riskijuhtimisteenuste nõustaja Riin Veidenberg sooritas edukalt Rahvusvahelise Siseaudiitorite Instituudi sertifitseeritud siseaudiitori (CIA) eksami ja sai 27. oktoobril atesteeritud siseaudiitori kutse.
Eesti Raamatupidajate Kogu hakkab raamatupidamisettevõtetele välja andma kvaliteedimärki „ERK Tunnustatud raamatupidamisettevõte“. Grant Thornton Baltic saab kvaliteedimärgi taotlejaid selles protsessis aidata.
Iga ettevõtja, aga ka eraisik võib olla rahapesusse kaasatud, isegi ilma et ta seda ise teaks või aimaks, leiti Äripäeva raadio saates „Kasvukursil.“ Saates osalesid Grant Thornton Balticu riksijuhtimise valdkonna juht Kai Paalberg, Creditinfo Tunne Oma Klienti tooteomanik Rita Viitmann ja Creditinfo äriarendusdirektor Jaanus Leemets.