insight featured image
Kas teie organisatsioonis töötab üle 50 inimese? Sel juhul puudutab teid kavandatav teavitaja kaitse seaduse eelnõu, mille eeldatav jõustumise aeg on 2021. aasta detsembris.
Contents

Seadusega võetakse Eesti õigusesse üle EL-i direktiiv ning sellega kaasneb organisatsioonidele kohustus luua asutusesisesed ja -välised teavitamiskanalid asutusesisesest väärkäitumisest teavitamiseks. Rikkumised, mille kohta vilepuhujad võivad infot anda, on väga erinevad – hangete korra rikkumine, sisemised pettused, keskkonnaalaste nõuete rikkumine jms.

Erasektori 50–249 töötajaga organisatsioonide suhtes kohaldatakse kavandatavat uut seadust eeldatavasti alles alates 2023. aasta detsembrist, nagu võimaldab direktiiv. Suurematele organisatsioonidele hakkab sama kohustus kehtima juba varem.

Mida peavad ettevõtted tegema?

Lisaks teavitamiskanalitele tuleb välja töötada ka teavituste saamisele järgnevad meetmed, sealhulgas teavituste menetlusprotseduurid, teavitajate konfidentsiaalsuse ja vajadusel anonüümsuse tagamise meetmed ning teavituste menetlemise tähtaeg. Samuti on kohustuslik teavitajat menetluse lõpptulemusest informeerida ja tagada nõuetekohane teavituste säilitamine ning isikuandmete kogumine ja töötlemine. Ka selleks kasutatav infotehniline lahendus peab olema võimeline tagama teavitajate konfidentsiaalsuse ning vastama isikuandmete kaitse ja töötlemise nõuetele. Teavitustega saabuvate juhtumitega peaks tegelema ainult selleks määratud inimene või rühm, kellel on asjakohane pädevus.

Rikkumisest teavitajal peab olema võimalus rikkumisest teada anda asutusevälise teavituskanali kaudu, eriti juhtudel, kus võib eeldada, et asutusesisesel teavitamisel võidakse teavitaja suhtes kasutada survet. Seega võib teavitaja rikkumisest teavitada kohe asutusevälise kanali kaudu ja sellele ei pea eelnema teavitamist asutusesisese kanali kaudu. Asutuseväliste teavituste vastuvõtmiseks ja menetlemiseks tuleb määrata pädev asutus, mis on sõltumatu ning eraldiseisev.

Võimalus ennetada rikkumisi

Hästitoimiva rikkumisest teavitamise süsteemi kasutuselevõtmiseks on aga muidki põhjuseid peale vorminõuete. ACFE[i] andmetel väheneb sellise süsteemi olemasolul eeskirjade eiramisest tekitatud rahaline kahju keskmiselt 50% ja rikkumised tuvastatakse keskmiselt kuus kuud varem, kui sellise funktsiooni olemasoluta. Teisisõnu on hästi toimival rikkumisest teavitamise kanalil oluline roll organisatsioonis kehtivate eeskirjade eiramise ennetamisel ja sellest tulenevate ohtude maandamisel.

Grant Thornton Baltic saab aidata sellise süsteemi ülesehitamise kõigis aspektides: alates rakendamisest, sisemiste kordade täiendamisest ja töötajate koolitamisest kuni välise teavituskanali loomise, juhtumite haldamise ja uurimisteni.

Grant Thornton pakub huvilistele kõikidele nõuetele vastavat tarkvara vilepuhuja terviksüsteemi haldamiseks.

Vaadake tutvustavat videot:

Grant Thornton Balticu spetsialistidel on põhjalikud teadmised näiteks järgmistes teemaga seotud valdkondades: huvide konflikti, rahapesu, altkäemaksu ja korruptsiooni ning pettuste ennetamine ja käsitlemine, raamatupidamislike rikkumiste ennetamine ja avastamine, samuti maksud, töösuhted  ja -keskkond, kohtuekspertiisi andmete analüüs jne.

[i] Association of Certified Fraud Examiners