Tutvuge meie spetsialistide kirjutatud artiklitega

Palgaarvestus ja tööõigus teenuse sisseostmine on populaarne Eesti ettevõtjate seas. Selle põhjuseks on nii asjaolu, et töötasu arvestus võtab palju aega ning nõuab ajakohase tarkvara kasutamist, kui ka see, et tuleb kursis olla tihti muutuvate seadustega.

Saksa pereettevõte Bodo Möller Chemie ostis 2023. aastal Henkelilt kaubamärkide Loctite, Teroson ja Technomelt turustusõigused ning asutas Baltikumis Henkeli liimide ja hermeetikute edasimüügiga tegelemiseks tütarühingu Bodo Möller Chemie Baltics OÜ. Tütarühingu asutamist nõustas Grant Thornton Baltic.

Grant Thornton Balticu raamatupidamise osakonna juht Gaily Kuusik annab ülevaate raamatupidamist ja palgaarvestust mõjutavatest juba jõustunud ja peagi jõustuvatest seadusemuudatustest.

Grant Thornton Eesti raamatupidamise osakonna juht Gaily Kuusik on ettevõttega seotud olnud mitmel korral, kahel kümnendil ja kahes ametis. Selle aastatuhande algusaastatel tuli ta noore maksuvaldkonna spetsialistina ettevõttesse peagi peale ülikooli lõpetamist, kuid uuesti liitus juba kogenenumana Grant Thorntoni kollektiiviga 2021. aastal, tulles nüüd juba kliendisuhete juhi ametikohale.

Tulumaksuseaduse kohaselt loetakse töötajale laenu andmist turutingimustest madalama intressimääraga erisoodustuseks, välja arvatud juhul, kui intress on selle maksmise hetkel vähemalt kahekordne võlaõigusseaduse paragrahvi 94 lõike 2 kohaselt viimati avaldatud intressimäär

Raamatupidamisbüroode käekäiku mõjutab ennekõike see, kuidas käib meie klientide käsi ja kuidas suudetakse muutustega kohaneda.

„Kasvukursil“ saates räägiti trendidest raamatupidamise valdkonnas. Analüüsiti erinevusi raamatupidamisteenuse ettevõttesse sisse ostmise ja raamatupidaja palgal hoidmise vahel.

Inimesed on ettevõtte kõige olulisem väärtus ja seepärast tuleb töösuhetesse suhtuda suure hoolsusega. Korrektsed töölepingud ja korrektne töötasude arvestus rajavad usaldusväärsetele töösuhetele vundamendi. Lugege palgaarvestust ning tööõigust puudutavate teemade kohta lähemalt meie spetsialistide artiklitest käesoleval teemalehel.

Kõik kodud polegi päris kodud

Lähetuste maksustamise korras on aastatega toimunud üksjagu muudatusi. Valitsus on heaks kiitnud juba enam kui kaks aastakümmet muutumatuna püsinud välislähetuste päevaraha maksuvaba maksimummäära tõstmise 50 euroni järgmisest aastast.[1]

Eestlased ei taha väga oma õiguste eest seista ja heade kliendisuhete hoidmise pärast kardetakse rohkem kui asi väärt on. Nii ei küsita ka pidevalt maksetega hilinejatelt viiviseid, ei nõuta sissenõudmisega kaasnevate kulude hüvitamist, rääkimata võimalusest esitada kohtule nõudeid maksekäsu kiirmenetluses või hagimenetluses.

Tööandjad seisavad tihti valiku ees, kas ja kuidas oleks võimalik töötajaid motiveerida ning meeskonnavaimu kasvatada, ilma et tekiks erisoodustuselt maksukohustus.