Autor: Gaily Kuusik
Lähetuste maksustamise korras on aastatega toimunud üksjagu muudatusi. Valitsus on heaks kiitnud juba enam kui kaks aastakümmet muutumatuna püsinud välislähetuste päevaraha maksuvaba maksimummäära tõstmise 50 euroni järgmisest aastast.[1]
Selguse huvides olgu ära märgitud, et käesolevas artiklis tuleb juttu üksnes töölähetusest töölepingu seaduse ja tulumaksuseaduse mõistes ning ei puudutata „lähetatud töötaja“ regulatsiooni direktiivi 96/71/EÜ tähenduses.
Keda saab lähetada?
Lähetuste maksuvabad hüvitised puudutavad üksnes töölepinguga töötajaid ning juhatuse liikmeid. Seega ei saa lähetusse saata ei käsunduslepingu alusel tööd tegevat isikut ega ka nõukogu liiget või ühingu omanikku.
Töölepingu seaduse § 21 kohaselt võib tööandja lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. See tähendab, et reeglina puudub töötajal alus lähetusse minemisest keeldumiseks (v.a rasedad ja alla 3-aastast last kasvatavad inimesed või alaealised).
Lähetuse päevarahad ja toitlustus
Nagu eelnevalt mainitud sai, on täna valitsuse laual plaan välislähetuse päevarahade tõstmiseks. Siiski pole päris selge, kas päevarahade tõus 2017. aastast tuleb või mitte ning millises ulatuses.
Täna kehtiv kord siseriikliku lähetuse puhul päevaraha maksuvabaks tasumiseks võimalust ei näe ning kõik sellised väljamaksed maksustatakse tavapärase töö eest makstava tasuna.
Välislähetuste osas on maksuvabaks hüvitise minimaalseks piirmääraks 22,37 eurot ning maksimaalseks piirmääraks kuni 32 eurot ühe ööpäeva eest. Lähetuse päevaraha osas näeb kehtiv kord tööandjale ette võimaluse vähendada päevaraha kuni 70%, kui lähetuses on töötajale tagatud toitlustus. Seega võib töötaja saada ühe lähetuse päeva eest hoopis 6,71 eurot.
Toitlustuse teemal on palju diskussiooni tekitanud küsimus, kas tööandja võiks töötajale organiseerida ja hüvitada lähetuses tehtud toitlustuskulud ning erisoodustust ei tekiks? Maksuhalduri seisukoht on siin olnud ühene – toitlustuskulusid hüvitades tekib tööandjal erisoodustuselt maksukohustus. Siiski on aktsepteeritavaks peetud võimalust hüvitada kuni 25,29 euro ulatuses (32 eurot − 6,71 eurot) ühes päevas toitlustuskulusid, vähendades vastavalt ka samas ulatuses väljamakstavat päevaraha.
Milliseid kulutusi lähetuses ette tuleb?
Alates 2012. aastast puuduvad lähetusega seotud kuludel piirmäärad ning tööandjal on õigus ja kohustus hüvitada ilma maksukohustuseta kõik lähetusega seotud kulud.
Lähetusega seotud kuludeks on kindlasti majutus, transport, pagasivedu, sideteenused (internet, mobiilikõned), taksosõidud, reisikindlustus. Aktsepteeritava taksosõiduna saab lähetuse kuludena käsitleda ka kodust või bussijaamast lennujaama sõitu. Maksuhaldur on aktsepteerinud lähetusega seotud kuludena ka vaktsineerimisi, kui inimene saadetakse töölähetusse piirkonda, kus on oht nakkusteks vmt.
Mis aga saab siis, kui kõik ei lähe plaanipäraselt ning lähetuses olles kaob näiteks ära pagas või auto läheb teel lähetusse katki ning vajab puksiiri? Või kas lähetuses vajaliku täiendava suka- või püksipaari soetamist võiks lugeda lähetusega seotud kuluks?
Olukorras, kus töötaja on lähetusse saadetud ning tuleb ette ootamatusi, peab minu hinnagul tööandja hüvitama kõik elementaarselt vajalikud kulutused. Peamine, millest kulutuste hüvitamisel lähtuda tuleks, on nn ettenähtavus.[2] Kui sukapaari katkiminemine on igale naisele igapäevane ning mõistetav, siis sama ei saa öelda lähetuses pagasi kaotamisega. Tihti piisab isegi asjaolust, et pagas hilineb ning töötaja on sunnitud leidma kiiresti lahenduse, et lähetuse ülesanne täita. Seega tuleks minu hinnangul aktsepteerida ilma erisoodustuseta sellises olukorras nn minimaalsed kulud – st vähemalt esmatarbevahendite ja riiete soetamine.
Ka maksuhalduri juhendid viitavad täna tööandja õigusele ilma täiendava maksukohustuseta maksta edasi töötajale reisikindlustuslepingu raames saadud hüvitised, kui tegelikuks kahju kandjaks on töötaja.
Kuidas tõendada kulusid?
Lähetuses tehtud kulude osas ei saa nõuda, et kõik kuludokumendid vastaksid Eesti raamatupidamise reeglitele. Oluline on kuludokumendi olemasolu ja vajadusel töötaja selgitus, mis kuluga tegemist on ning kuidas on kulutus seotud lähetuses täidetud tööülesannetega.
Olen lugenud erinevates foorumitest postitusi, kus on leitud, et lähetuses osalemise tõendamiseks tuleb alles hoida lennuki või laeva pardakaardid ning need hiljem kindlasti tööandjale esitada jmt. Tegemist on eksitava kuulujutuga ning selliste dokumentide kogumine pole maksustamise mõttes vajalik. Jah, tööandja peab olema suuteline vajadusel maksuhaldurile tõendama, et lähetus toimus, kuid selliseks tõendiks võib olla näiteks majutuse arve tasumine kohapeal, restoranis söömise arve, konverentsi materjalid või mis iganes.
Sõita saab ka lähetuseta
Lõpetuseks tahaksin ära märkida ka võlaõiguslike lepingutega tööd tegevate inimeste võimalused. Jah, nagu eelpool selgelt mainitud, lähetada neid ei saa, kuid tööandja tarbeks tehtud kulude hüvitamise kohta seaduses piiranguid pole, otse vastupidi. Tulumaksuseaduse § 12 lg 3 kohaselt ei loeta füüsilise isiku tuluks teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitisi.
Kolmanda isiku lähetusse kaasamist on arutatud ka ringkonnakohtus. Tallinna Ringkonnakohus jõudis oma 2010. aasta otsuses 3-09-773 järeldusele, et äriühingu esindamine ärisuhtluses ei pea toimuma töösuhte raames: võimalik on käsunduslepingu või töövõtulepingu olemasolu, kusjuures lepingud ei pea olema kirjalikult vormistatud.
Seega on lähetuses kantud kulude hüvitamisel vaid üks ja selge piirang – tehtud kulutuse vajalikkus ja seotus äriühingu ettevõtlusega. Kui see nõue on täidetud, on võimalik ka tehtud kulu hüvitada.
See artikkel ilmus RMP.ee tasuta elektroonilises ajakirjas SPETSIALIST, mille juunikuu number on pühendatud lähetustele. Loe lähemalt.
[1] Allikas: Vabariigi valitsuse pressiteade. 32 eurone määr säilib pikaajaliste või arvukate lähetuste korral.
[2] Maksuhalduri juhiseid ja praktikat selliste juhtumite osas avalikustatud pole, mistõttu on tegemist vaid autori isikliku seisukohaga, kuid mida on autor valmis ka vaidemenetluses kaitsma.
