Autor: Gaily Kuusik
Eestlased ei taha väga oma õiguste eest seista ja heade kliendisuhete hoidmise pärast kardetakse rohkem kui asi väärt on. Nii ei küsita ka pidevalt maksetega hilinejatelt viiviseid, ei nõuta sissenõudmisega kaasnevate kulude hüvitamist, rääkimata võimalusest esitada kohtule nõudeid maksekäsu kiirmenetluses või hagimenetluses.
Kui klient on ikka hea klient, siis ta ka räägib oma makseraskusest, mitte ei kao silmapiirilt ära ja ei vasta kõnedele. Arvete tasumise õigeaegsusel tasub pilku peal hoida järjepidevalt, mitte tegeleda nendega korra kuus või veelgi harvem. Mida kiiremini suudame reageerida maksete hilinemistele, seda suurem tõenäosus on saada oma raha kätte ning tehtud töö saab tasutud.
Olen paljudes lepingutes lugenud poolte kokkulepet, millega kehtestakse viivise nõudmise õigus, kuid praktikas seda siiski ei rakendata ja arvetel ei kajastata. Viivitusintressi ehk viivise küsimises ei ole midagi ebaõiglast, vastupidi, viivise küsimine on sama õigustatud, kui teise poole õigustus mitte täita õigeaegselt oma kohustust tasuda kauba või teenuse eest.
Viivise suurusele piirangut pole
Nõutava viivise suurust täna seadus ei piira ning see võimaldab pooltel omavahel sobivas viivise suuruses lepingut sõlmides kokku leppida. Oluline on juhtida tähelepanu, et olukorras, kus kokkulepet ei ole, ei tähenda et viivist üldse nõuda ei saa – saab küll, kuid üksnes võlaõigusseaduse § 94 sätestatud piirmääras. See on 0,02% päevas, ligi 8% aastas.
Võla sissenõudmiseks meeldetuletuste saatmisel tuleb võlgnikule anda mõistlik aeg võla tasumiseks. Mõistlikuks ajaks loetakse aega, mis kulub võlgnikul makse tegemiseks võlausaldajale.
Kuni 40 eurot sissenõudmiskuludeks
Arvestades, et igasugune maksete laekumise kontroll ja tasumise meeldetuletuste tegemine on ajakulukas tegevus, võimaldab kehtiva võlaõigusseaduse § 1131 lõige 1 nõuda võlgnikult ka tegelikest kuludest hoolimata kuni 40 eurot sissenõudmiskulusid ja seda ilma võlgnikuga eelnevalt kokku leppimata ja hoiatamata.
Kui võlga sõbralikest meeldetuletustest kuni viimase hoiatuseni sisse nõuda ei õnnestu ning pole ka kokkulepitud tagatisi, on üks mugav võla sissenõudmise viis maksekäsu kiirmenetlus. Seda nii riigisiseste kui ka piiriüleste võlgade puhul.
Euroopa maksekäsu kiirmenetlusel ei ole erinevalt Eesti maksekäsu kiirmenetlusest võla maksimaalset piirmäära 6400 eurot.