Seadusemuudatused

Raamatupidamist ja palgaarvestust mõjutavad seadusemuudatused 2023, 2024 ja 2025

Gaily Kuusik
Autor:
Women with pad and laptop
Contents

Palgamuudatused

1. jaanuarist 2024 on Eestis töötasu alammäär 820 eurot ja minimaalne tunnitasu 4,86 eurot (2023 oli töötasu alammäär 725 eurot).

Hea tahte kokkuleppe kohaselt, mille sõlmisid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit, plaanitakse alampalka tõsta aastani 2027 astmeliselt. See tähendab, et alampalk peaks moodustama 2024. aastal 42,5%, 2025. aastal 45%, 2026. aastal 47,5% ja 2027. aastal 50% keskmisest palgast. Töötasu alammäära täpse suuruse lepivad sotsiaalpartnerid kokku iga aasta sügisel, võttes aluseks Eesti Panga värskeima prognoosi, ja alammäära kinnitab Vabariigi Valitsus.

Eesti alampalga muutumist aastate jooksul saab vaadata ka siit.

Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse kuumäär 2024

Eestis kehtib ühetaoline sotsiaalmaksu kohustuse alammäär. Sotsiaalmaksu alammäär on seotud eelmise kalendriaasta alampalgaga, mistõttu tõuseb 2024. aastal sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär 725 euroni (2023. aastal kehtinud 654 euro asemel). St sotsiaalmaksu minimaalne kohustus 1. jaanuarist 2024 on 239,25 eurot kuus.

Töötuskindlustusmaksed ei muutu

Töötuskindlustusmaksete määrad jäävad samaks (kuni 2026. aasta lõpuni): töötaja maksumäär 1,6% ja tööandja maksumäär 0,8%.

II samba makset saab töötaja suurendada 4%-ni või 6%-ni alates 1. jaanuarist 2025.

Seda, kas töötaja brutopalgalt tuleb maksta II samba pensionimakset, peab kontrollima kolm korda aastas: aprillis, augustis ja detsembris. Kontroll on vajalik, et töötasu arvestades teada, kas pensionimakset peab kinni pidama või mitte (alates 2021. aastast on võimalik ka II sambast lahkuda).

Kui standardmäärana kehtib II samba pensionikindlustuse maksena 2% brutopalgast, siis alates 2025. aastast saab töötaja valida II samba makseks ka 4% või 6% (avaldust saab töötaja teha kuni 30. novembrini 2024).

Rohkem infot leiab siit.

Käibemaks

Alates 1. jaanuarist 2024 on käibemaksu standardmäär senise 20% asemel 22%.

Kuni 31. detsembrini 2025 on võimalik jätkata 20% käibemaksu rakendamist sellise kirjaliku lepingu puhul, mis sõlmiti enne 1. maid 2023 kauba müümiseks või teenuse osutamiseks, kui lepingus on ette nähtud, et kaup või teenus maksustatakse 20% käibemaksuga ning lepingus ei ole ette nähtud käibemaksu võimalikust muutusest tulenevat hinna muutust.

Erisätted on ka kassapõhist käibemaksuarvestust pidavatele maksukohustuslastele.

Maksu- ja Tolliameti selgitavate näidetega maksumäärade muutuse kohta saab tutvuda siin.

Alates 1. jaanuarist 2025 on Eestis kasutusel käibemaksumäärad 0%, 9%, 13% ja 22%.

1. jaanuarist 2025 asendub 9%-line majutusteenuse käibemaks 13%-ga (sh majutus koos hommikusöögiga).

1. jaanuarist 2025 tõuseb ajakirjandusväljaannete käibemaks 5% asemel uuesti 9%-le.

Ka nende muudatuste puhul on kassapõhist käibemaksuarvestust pidavatele maksukohustuslastele ette nähtud erisätted.

Tulumaks

Alates 1. jaanuarist 2024 on keskmine vanaduspension 776 eurot kuus (2023 oli see 704 eurot), kokku on tulumaksuvaba vanaduspensioni suurus 9312 eurot aastas. See tähendab, et vanaduspensionäride tuludelt, mis ületavad kuus 776 eurot, peetakse kinni 20%-line tulumaks summalt, mis ületab kuus 776 eurot.

Alates 1. jaanuarist 2025 muutub maksuvaba tulu süsteem ja kehtestatakse ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas. Erand – vanaduspensionäride maksuvaba tulu suurus võrdub keskmise vanaduspensioniga.

1. jaanuaril 2025 asendub senine füüsilise ja juriidilise isiku 20% tulumaks 22% maksumääraga. Juriidilise isiku tulumaks arvutatakse senise 20/80 määra asemel 22/78 alusel ja krediidiasutuste tulumaksu avansiline makse maksumäär tõuseb 14%-lt 18%-le. 

Kaotatakse regulaarselt jaotatava kasumi soodusmäär (14%) ja sellega seotud füüsilisele isikule makstud dividendidelt kinnipeetav 7%-line tulumaks.

Haigushüvitise maksmise kord muutus 1. juulil 2023

Alates 1. juulist 2023 kehtib koroonaeelne haigushüvitise maksmise kord. Tööandja maksab töötajale haigushüvitist 4. kuni 8. haiguspäeva eest 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust. Haiguse, vigastuse või karantiini 9. päevast maksab töötajale haigushüvitist Tervisekassa.

Tööandja makstav haigushüvitis on täies ulatuses tulumaksuga maksustatav, kuid teatud ulatuses sotsiaalmaksuvaba – tööandjal on soovi korral õigus maksta töötajale 2. kuni 8. haiguspäeva eest ainult tulumaksuga maksustatavat haigushüvitist kuni 100% töötaja keskmisest töötasust. Sotsiaalmaksuvabastus rakendub juhul, kui tööandja maksab haigushüvitise välja nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe alusel.

Täpsemat infot haigushüvitise maksustamise kohta leiab siit.

Eraisiku tulude maksustamist puudutavad seadusemuudatused

Alates 1. jaanuarist 2024 kaob õigus oma maksustatavast tulust maha arvata täiendavat maksuvaba tulu laste eest, täiendavat maksuvaba tulu abikaasa eest ning eluasemelaenu intresse. See tähendab, et 2025. aastal tulusid deklareerides ei saa nendel puhkudel enam mahaarvamisi teha. 

Alates 1. jaanuarist 2025 on residendist füüsilisel isikul õigus oma maksustatavast tulust maha arvata maksuvaba tulu 8400 eurot aastas. Sellega kaotatakse ära astmeline maksuvaba tulu süsteem ja kõikidele maksumaksjatele kohaldub ühesugune 700-eurone maksuvaba tulu kuus, välja arvatud vanaduspensioniealiste puhul, kelle maksuvaba tulu suurus on võrdne keskmise vanaduspensioniga. Maksuvaba tulu laieneb kõikidele Eesti ja Euroopa Majanduspiirkonna residentidele (Euroopa Liidu liikmesriikide, Norra, Islandi ja Liechtensteini residendid) sõltumata nende teenitud tulu suurusest.

Ehitusettevõtjale rakendunud muudatused alates 1. oktoobrist 2023

Alates 1. oktoobrist tuleb Maksu- ja Tolliameti (MTA) e-keskkonna töövõtuahela ja töötamise kestuse infosüsteemis registreerida ehituse peatöövõtjal ja ehitusettevõtjal töövõtuahel ja töötamise kestus (maksukorralduse seaduse § 2510 jj). 

MTA-le esitatakse andmed ehitatava ehitise, ehitustööde, nende tellija ja ehitustöid tegevate alltöövõtjate ning ehitusplatsil viibivate isikute kohta. 
Registreerimise kohustus hõlmab ehitustöid, mille eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ja ehitusplatsil töötab samal ajal vähemalt 20 inimest, või kui ehitustööde eeldatav maht ületab 500 inimtööpäeva.

Info veebiplatvormil tegutsevate müüjate ja teenusepakkujate kohta

Veebiplatvormid peavad maksuhaldurile edastama info seal tegutsevate müüjate ja teenusepakkujate kohta hiljemalt 31. jaanuaril 2024. Veebiplatvormidel tuleb esitada Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonnas teave nii platvormi vahendusel tegutsevate isikute kui ka nende teenitud tulu kohta.

Infovahetuse nõuete tähenduses on platvorm tarkvara, mis võimaldab müüjal olla ühenduses teiste kasutajatega aruandekohustusega hõlmatud tegevusega tegelemiseks, samuti moodustis sellise tegevusega seonduva tasu kogumiseks ja maksmiseks (maksualase teabevahetuse seaduse § 2020).

Aruandekohustus puudutab järgmisi tegevusi:

  • kinnisasja või selle osa rendile või üürile andmine, sh lühiajaline rent,
  • aja- või ülesandepõhise teenuse osutamine (nt massaaž),
  • asja võõrandamine (enda valmistatud käsitöö vmt),
  • transpordivahendi rendile või üürile andmine.

MTA-le tuleb info edastada nii Eesti kui ka teiste liikmesriikide maksukohustuslaste kohta ja aruandluskohustus rakendub inimese kohta, kes teeb vähemalt 30 tehingut ja/või saab asja müügi eest tasu üle 2000 euro.

Esimest korda tuleb esitada platvormi kaudu teenitud tulu andmed maksuhaldurile 2023. aasta kohta ja seda 31. jaanuariks 2024.

Täpsem info: maksualase teabevahetuse seaduse § 2020 jj.

https://www.riigiteataja.ee/akt/129122022028

https://www.emta.ee/uudised/platvormide-kaudu-teenitud-tulu-kohta-hakatakse-mta-le-andmeid-edastama

Maamaks tõuseb

Seoses 2022. aastal kehtima hakanud uue maa hindamise süsteemiga (maa hindamine on edaspidi registripõhine ja regulaarne) hakkab alates 2024. aastast maamaks tõusma kuni 10% aastas. Seega, kui seni oli maamaksu summa igal aastal stabiilne, siis 2024. aastal tuleks maamaksu tasumisel ja selle raamatupidamises kajastamisel olla tähelepanelik.