KMS-is ei ole enam eraldiseisvana sõiduauto omatarvet reguleerivat sätet. Teatud erijuhtudel toimuvaid sõiduauto omatarbe juhtumeid tuleb nüüd maksustada üldise omatarbe maksustamise põhimõtte alusel.
Tänavu 1. juulil jõustuvad äriseadustiku muudatused, millega luuakse osaühingutele senisest paindlikumad võimalused kapitali kaasamiseks ning osanikevaheliste suhete kujundamiseks.
Käibemaksuseadusesse tehti järjekordne täiendus, nii et alates tänavu 1. detsembrist saab sõiduauto ja sõiduautoga seotud kulutustelt maha arvata ainult 50% sisendkäibemaksu. Tõsi, Euroopa Liidu õigusega see kooskõlas pole ja selleks taotles Eesti Euroopa Nõukogult erandit. Kuid enne, kui Euroopa Nõukogu pole oma nõusolekut andnud, ei saa muudatus jõustuda.
Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku direktiivi vastuvõtmiseks, mis lihtsustab kahju hüvitamise nõude esitamist konkurentsiõigust rikkunud ettevõtja vastu. Eesti seadused näevad ette, et konkurentsireegleid eiranud juriidilisile isikule määratav trahv võib ulatuda kuni 10%-ni ettevõtte käibest, füüsilist isikut võib karistada kuni 3 aastase vabadusekaotusega. Direktiivi vastuvõtmine ja sellega kaasnev üleüldine teadlikkuse kasv tähendab, et ettevõtjad peavad üha täpsemalt teadma piire keelatu ja lubatu vahel, et mitte leida ennast konkurentsiameti huviorbiidist ja kostjana kohtus kahju hüvitamise nõuetes.
Sõiduauto ja sõiduautoga seotud kulutuste sisendkäibemaksu piirang ei tähenda alati seda, et tegemist on erisoodustusega tulumaksuseaduse tähenduses.
Kinnisvarainvesteeringute kajastamist õiglase väärtuse meetodil kasutatakse siis, kui investeeringute õiglast väärtust on võimalik mõistliku kulu ja pingutusega usaldusväärselt hinnata. Muudel juhtudel tuleb kasutada soetusmaksumuse meetodit.
Käesoleva aasta jaanuaris andis Euroopa Parlament rohelise tule kolmele Euroopa Komisjoni riigihangete direktiivi ettepanekule, mille alusel on Rahandusministeerium asunud ette valmistama ka uut riigihangete seaduse eelnõud: direktiiv 2011/438 ehitustööde, asjade või teenuste ostmist valdkonnas, direktiiv 2011/439 vee-, energia-, transpordi- ja postiteenuse osutamise valdkonnas ning direktiiv 2011/437, mis kehtestab reeglid seni reguleerimata kontsessioonilepingute valdkonnas.
Audiitorkohustusega ettevõtetel tuleb ettevõtjaportaalis aastaaruannet esitades võimaldada lisada vandeaudiitoril sõltumatu vandeaudiitori aruanne. Sageli unustavad ettevõtjad aastaaruannet esitades, et audiitor tuleb määrata kahes kohas.
1. juulil 2014 jõustuv majandustegevuse seadustiku üldosa seadus (MsÜS) puudutab suurt osa ettevõtjaid, sest toob kaasa muudatusi ettevõtete majandustegevuse registreerimise ja tegevuslubade taotlemise ning väljastamise korras.
Alates 01.01.2013 kehtivad Eestis uuendatud Raamatupidamise Toimkonna juhendid (edaspidi RTJ) ja sellega seoses on muutunud mõned olulised arvestuspõhimõtted.
Esimesena maailmas on Eesti riik loonud digi-ID kontseptsiooni, mille kohaselt saab iga välismaalane taotleda Eesti e-identiteeti. Tegemist on maailmas unikaalse lahendusega ja see loob välismaalastele võimaluse kasutada paljusid Eesti e-teenuseid ükskõik kus maailmas.
Tänavu 1. juulil jõustub ehitusseadustik, mis asendab praegu kehtiva ehitusseaduse. Põhimõttelisi muutusi võrreldes senise regulatsiooniga ei ole tehtud, kuid uus seadustik sisaldab siiski mitmeid muudatusi ja korrastusi kehtivas ehitusõiguse reeglistikus.
Alates 1. maist ei ole võimalik töötuna registreerida inimest, kes on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht, sõltumata sellest, kas ta saab töötasu või mitte.
Tähelepanu, võrguväljaannete ja -ajalehtede ning tarkvarateenuse pakkujad, pilveteenuse ja hasart- ning õnnemängude veebis korraldajad, samuti erinevate äppide allalaadimisvõimaluse pakkujad! 20. aprilliks tuli esimest korda pärast uue käibemaksuseaduse sätte jõustumist esitada MOSS erikorra alusel käibedeklaratsioon.
Lähetuste maksustamise korras on aastatega toimunud üksjagu muudatusi. Valitsus on heaks kiitnud juba enam kui kaks aastakümmet muutumatuna püsinud välislähetuste päevaraha maksuvaba maksimummäära tõstmise 50 euroni järgmisest aastast.[1]
Eestlased ei taha väga oma õiguste eest seista ja heade kliendisuhete hoidmise pärast kardetakse rohkem kui asi väärt on. Nii ei küsita ka pidevalt maksetega hilinejatelt viiviseid, ei nõuta sissenõudmisega kaasnevate kulude hüvitamist, rääkimata võimalusest esitada kohtule nõudeid maksekäsu kiirmenetluses või hagimenetluses.