Kristel Tiits
05 mai 2015
Alates 1. maist ei ole võimalik töötuna registreerida inimest, kes on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht, sõltumata sellest, kas ta saab töötasu või mitte.
Oletame, et Mart on juhatuse liige ja töötab samas ettevõttes ka töölepingu alusel. Kui Mart koondatakse, siis õigus töötuskindlustushüvitisele tekib tal juhul, kui ta enne töötuna arvele võtmist on juhatuse liikme kohalt tagasi kutsutud või tagasi astunud ning vastav kanne on tehtud äriregistrisse.
Võtame teise näite. Kerstil on oma firma, kus ta on juhatuse liige, kuid ei saa juhatuse liikme tasu ja firmal käivet ei ole (n-ö seisev ettevõte). Samal ajal töötab Kersti töölepingu alusel teises ettevõttes. Kui ta sealt koondatakse, siis ei teki Kerstil õigust töötuskindlustushüvitisele.
Äriühingu juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele, kes on 2014. aasta 1. mai seisuga juba töötuna registreeritud, on seaduses kehtestatud üleminekuperiood. Nemad saavad seni kehtinud tingimustel olla töötuna registreeritud kuni 1. novembrini 2014. Selle perioodi jooksul on inimesel võimalik otsustada, kas ta jätkab tegevust juhtimis- või kontrollorgani liikmena või mitte. Kui inimene otsustab jätkata, siis tema töötuna arvelolek lõpetatakse 2014. aasta 1. novembril.
Korteriühistu esimehed kindlustagu tagalat
Teised juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmed nagu sihtasutuse, mittetulundusühingu või -ühistu liikmed ja likvideerijad saavad ennast töötuna registreerida üksnes juhul, kui nad ei saa liikmena tegutsemise eest tasu.
Näiteks kui korteriühistu esimees saab korteriühistu tegevuse juhtimise eest sümboolset tasu ja töötab samal ajal töölepingu alusel ettevõttes, kust ta koondatakse, siis tal töötuskindlustushüvitisele õigust ei teki. Seda seetõttu, et seadusemuudatuse kohaselt ei tohi ülalnimetatud isikud tasu saada. Kuid ühistu esimees võib tegutseda vabatahtlikkuse alusel, mis tähendab, et analoogses olukorras tekib tal õigus töötuskindlustushüvitisele, kui ta ei saa korteriühistu esimehena tasu.
Lisaks saab alates 1. maist ennast töötuna arvele võtta isik, kes hooldab puudega inimest ning kellele valla- või linnavalitsus maksab hooldamise eest toetust. Lisaks peab ta vastama muudele töötuna arvelevõtmise tingimustele, mis tähendab, et inimene on ilma tööta, otsib tööd ja on valmis täitma Tööturuteenuste- ja toetuste seaduses §31 sätestatud töötu kohustusi.
Töötukassa andmetel töötus märtsikuus vähenes ning märtsikuu lõpu seisuga on töötuna arvel 35 423 inimest ehk 5,6 % 16- aastasest kuni pensioniealisest tööjõust.