E-residendi digi-id

E-residendi digi-ID – kellele, miks ja kuidas?

Eneli Perolainen Eneli Perolainen

Esimesena maailmas on Eesti riik loonud digi-ID kontseptsiooni, mille kohaselt saab iga välismaalane taotleda Eesti e-identiteeti. Tegemist on maailmas unikaalse lahendusega ja see loob välismaalastele võimaluse kasutada paljusid Eesti e-teenuseid ükskõik kus maailmas.

1. detsembrist 2014 jõustus  isikut tõendavate dokumentide seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus, mille alusel antakse e-residendi digitaalne isikutunnistus kõikidele huvitatud isikutele, kellel on seos Eesti riigiga või põhjendatud huvi kasutada Eesti riigi e-teenuseid.

E-residendile digitaalse isikutunnistuse väljaandmise eesmärk on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada e-teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga.

Eesti kodanikel ja välismaalastel, kellel on Eesti elamisluba või registreeritud elamisõigus, on olnud võimalus ID-kaardi vahendusel kasutada erinevaid e-teenuseid juba enam kui 12 aastat. ID-kaart on pildiga kiipkaart, mis on ühtlasi isikut tõendav dokument ja mis on kohustuslik kõikidele vähemalt 15-aastastele Eesti kodanikele. Seetõttu on e-teenuste kasutamise võimalus tagatud igale kodanikule, aga ka välismaalasele, kes elab Eestis elamisloa või registreeritud elamisõiguse alusel.

2014. aasta detsembrikuu seisuga on aktiivseid ID-kaarte kasutuses üle 1,2 miljoni, kusjuures Eesti rahvaarv 01.01.2014 seisuga on 1,3 miljonit inimest.Tänaseks on ID-kaardiga antud umbes 190 miljonit digiallkirja ja üle 300 miljonil korral on ID-kaarti kasutatud oma isiku elektrooniliseks tuvastamiseks. Lisaks dokumentide digitaalsele allkirjastamisele ja isiku elektroonilisele tuvastamisele ametiasutustes elektrooniliste teenuste kasutamisel ja internetipangas saab ID-kaarti kasutada muuhulgas dokumentide krüpteerimiseks või e-hääletamiseks.

Mis see on?

E-residendi digi-ID on digitaalne isikutunnistus, mida hakkab välisriigi kodanikule väljastama Eesti riik selle isiku kodakondsusjärgse riigi identiteedi alusel.

E-residendi digi-ID on isikutunnistusega analoogne kiipkaart, mille kaudu on võimalik digitaalses keskkonnas oma isikut tuvastada ja digitaalallkirja anda. Dokumendil ei ole inimese pilti ning see ei ole kasutatav visuaalseks isiku tuvastamiseks ja seetõttu ei saa seda kasutada isikut tõendava dokumendina või reisidokumendina.

Kellele?

Igal välisriigi kodanikul, kellel puudub Eesti elamisluba, aga on huvi Eestisse investeerida või muu seos Eestiga, on võimalik taotleda digitaalset isikutunnistust alates 1. detsembrist 2014. Peamisteks kasusaajateks on eelkõige need, kes on Eestiga seotud kas investeeringute või ettevõtluse kaudu või on neil vaja Eestis füüsiliselt toimetada.

Seega on peamisteks sihtrühmadeks välisinvestorid ja nende ettevõtete välistöötajad; välismaalased, kes osalevad ettevõtete juhtorganites või omavad ettevõtetes osalust, aga samuti Eesti ettevõtete välisspetsialistid ja -töötajad, väliskliendid ja -partnerid. Lisaks veel välisteadlased, -õppejõud ja -tudengid; teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad Eesti Vabariigis ning Eestist väljarännanud eesti rahvusest inimesed ja nende järeltulijad.

Välisosalusega ettevõtetel on Eestile märkimisväärne majanduslik mõju, domineerides Eesti ekspordis (59% koguekspordist). Samuti on nende kanda oluline roll Eesti majanduses, kus nende päralt on 36% tööhõivest, 34% teadus- ja arendustegevuse kulutustest, 44% majanduse lisandväärtusest.[1]

Miks?

Digitaalset isikutunnistust saab kasutada elektroonilises keskkonnas oma isiku tuvastamiseks. See võimaldab kasutada mitmeid Eesti riigi e-teenuseid nagu näiteks dokumentide digitaalne allkirjastamine, ettevõtjaportaali, e-maksuameti ning portaali eesti.ee kasutamine.

Digitaalne allkirjastamine asendab füüsilist allkirja paberil ja selliselt allkirjastatud dokumente aktsepteerivad kõik Eesti riigiasutused. Digiallkiri on laialt kasutuses ka ettevõtluses, sh pankades.

Ettevõtjaportaali kaudu saab asutada äriühinguid ning teha kõiki toiminguid ettevõtte haldamiseks (sh muuta äriühingu aadressi, ärinime, juhatuse liikmeid, äriühingu kapitali, põhikirja jne).

E-maksuameti kaudu saab esitada maksudeklaratsioone, maksuhalduriga suhelda, esitada tagastustaotlusi.

Seega annab mitte-residentidele mõeldud digi-ID, lisaks reinvesteeritud tulu maksuvabastusele olulise täiendava argumendi Eestisse investeerimiseks. Seni on välismaalastel olnud keeruline osaleda Eesti ettevõtte juhtimisel. Samas e-residendi digi-ID annab selleks vajaliku pandlikkuse. Nii on nüüd näiteks võimalik ühe päevaga asutada ettevõte ja avada pangakonto, samuti operatiivselt e-panganduse kaudu juhtida oma varasid distantsilt.

Kuidas?

Digitaalse isikutunnistuse ehk e-residendi digi-ID saamiseks tuleb taotlejal tulla Eestisse ja esitada taotlus isiklikult Politsei- ja Piirivalveametile (PPA). Taotluse läbivaatamise eest tuleb maksta riigilõiv 50 eurot. E-residendi digi-ID taotluse läbivaatamiseks on planeeritud 10 tööpäeva. Kui taotlus rahuldatakse, väljastab PPA isikutunnistuse ja PIN-koodid, mille kaudu on võimalik digitaalses keskkonnas oma isikut tuvastada ja digitaalallkirja anda.

Digi-ID esmakordsel taotlemisel peab taotleja pöörduma oma isiku tuvastamiseks PPA-sse kaks korda: nii taotluse esitamiseks kui ka hiljem dokumendi kättesaamiseks. Korduva digi-ID taotluse esitamise korral on vaja dokumendi kättesaamiseks kas PPA teenindusse või Eesti välisesindusse kohale minna ainult ühe korra, et kontrollida taotleja isikusamasust.

 Kasulikud lingid: