Tutvuge meie spetsialistide kirjutatud artiklitega

Kui täna tuleb Euroopasse füüsilist kaupa müüval ettevõtjal pahatihti arvestada sihtriigi keerulise käibemaksusüsteemiga, siis alates 2021. aasta suve keskpaigast olukord lihtsustub ning maksude deklareerimise halduskulu väheneb.

Meie maksuspetsialistid on kokku kogunud maksumuudatuste kohta käiva teabe, et aidata teil orienteeruda Põhjamaade ja Baltimaade pidevalt muutuval maksumaastikul.

Euroopa Liidus jõustub 1. juulil käibemaksureform, mis muudab elektrooniliste teenuste osutajate ja füüsiliste kaupade müüjate äriajamise ning uutele turgudele sisenemise lihtsamaks. Saates "Kasvukursil" räägime sellest, miks reformi vaja ja mida muutused e-kaupmeestele kaasa toovad.

E-poest kaupade ja teenuste ostmine kasvab Eestis pidevalt, ometi on meie e-kaupmeestel kasutamata potentsiaali – piiriülene e-kaubandus, selles jääme Euroopa Liidu keskmisele veidi alla.

Saates "Kasvukursil" kõnelesime seekord e-kaubandusest ja sellest, mida arvestada e-poe loomisel. Külas digiagentuuride Levipro ja WINK arendusjuht Ants Liivat (vasakul) ning Grant Thornton Baltic maksunõustamise valdkonna juht Kristjan Järve.

Euroopa Liidus on vastu võetud uued käibemaksureeglid, mis lihtsustavad ja hõlbustavad e-kaubandust. Täies mahus jõustuvad reeglid 1. jaanuaril 2021, kuid elektroonilisi teenuseid pakkuvad äriühingud saavad lihtsustatud reeglitest kasu lõigata juba 1. jaanuarist 2019.

Kas ettevõtjad hakkavad makse teistmoodi planeerima? Grant Thorntoni viimasest kogu maailmas läbiviidud uuringust selgus, et ettevõtjate kõige suurem mure seoses maksude optimeerimise vastu võitleva BEPS-i tegevuskavaga, on halduskoormuse suurenemine ja küberjulgeolek.

Tänavu kevadel langetas Saksamaa Föderaalne Konstitutsioonikohus otsuse, millega tunnistati rahvusvaheliste maksulepingute soodustingimuste ülimuslikkuse mittekehtivus kohaliku tulumaksuseaduse piirangute suhtes kooskõlas olevaks Saksamaa põhiseadusega.

Mis on krüptoraha ja kuidas seda maksustada

Teises EL liikmesriigis tasutud käibemaks ei ole alati kulu

Igal aastal pöörab Läti maksuamet tähelepanu võitlusele maksupettustega ning varimajanduse mahu kindlakstegemiseks kasutatakse võrdlusalusena erinevaid ettevõtlusvaldkondi. Need toimingud on ennetava eesmärgiga, et kaitsta riigieelarve ja üldsuse huve. Kahjuks näitab meie kogemus, et mõnikord on maksuamet pigem represseeriv kui konstruktiivne ja ametniku arvamusel on Lätis endiselt rohkem kaalu kui ettevõtja äritegevuse üldise mõistmise ja õiglase kontrolli põhimõtetel.

Lähetuste maksustamise korras on aastatega toimunud üksjagu muudatusi. Valitsus on heaks kiitnud juba enam kui kaks aastakümmet muutumatuna püsinud välislähetuste päevaraha maksuvaba maksimummäära tõstmise 50 euroni järgmisest aastast.[1]

Paljud rahvusvahelised kontsernid ja ettevõtjad plaanivad oma äritegevuse või osa sellest ümber paigutada mõnda teise maksujurisdiktsiooni. Selle põhjused on enamasti majanduslikud ning tingitud soovist kulusid kokku hoida.

Rahvusvaheline üldsus on väljendanud muret rahvusvaheliste kontsernide suhtes, mis kasutavad maksude planeerimise huvides erinevaid maksujurisdiktsioone ja nendes sisalduvaid võimalusi. Selle eesmärk on liigutada kasumeid madala maksumääraga maksusüsteemidesse, seal sisulist majanduslikku tegevust omamata.

1. jaanuaril 2014 rakendus Eesti ja Küprose vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimise leping. Kuna Küprosel kehtib Euroopa Liidu üks madalaim ettevõtte tulumaksumäär, maksusüsteem on suhteliselt lihtne ja edasimakstud dividendidele rakendub Eestis maksuvabastus, muudab see Küprose Eesti investoritele veel atraktiivsemaks.