EL liikmesriigis tasutud käibemaks

Teises EL liikmesriigis tasutud käibemaks ei ole alati kulu

Kerttu Kuusemäe (lapsepuhkusel) Kerttu Kuusemäe (lapsepuhkusel)

Kuni 30. septembrini 2015 saavad ettevõtted esitada maksuametile taotluse mullu EL liikmesriikidest ostetud kaupadelt-teenustelt tasutud käibemaksu tagasisaamiseks.

Nii nagu seadusandlus annab võimaluse siseriiklikult sisendkäibemaksu maha arvata, on ettevõtetel võimalik piiriüleselt tagasi taotleda ka liikmesriigis tasutud käibemaks.

Varem keeruline ja kulukas tagastussüsteem on muudetud oluliselt kasutajasõbralikumaks ning ettevõtetel on võimalik tagastustaotlusi esitada oma koduriigi e-maksuameti kaudu oma emakeeles.

Tuletame meelde, et on jäänud viimased nädalad, et vaadata üle 2014. aastal liikmesriikides tasutud arved, arvestades, et viimane kuupäev nendega seotud käibemaksu tagastustaotluse esitamiseks on 30. september 2015. Selleks, et taotluse esitamine ladusamalt läheks, toome välja olulisemad tähelepanekud.  

Mida silmas pidada?

Arvestades, et käibemaksu tagastatakse samadel alustel nagu siseriiklikult sisendkäibemaksu, on riigiti reeglid veidi erinevad. Reeglid sõltuvad siseriiklikust õigusest ja seadusandlusest, mida tuleb tagastustaotlust esitades silmas pidada. Reeglina on ettevõtlusega seotud kulude korral tasutud käibemaks tagastatav. Küll võivad ilmneda erinevused näiteks sõiduautodega seotud kuludega, sest nagu Eestis, on teatud juhtudel ka mujal vaid 50% käibemaksust tagastatav. Samuti on riike, kes ei tagasta täies ulatuses näiteks majutus- või toitlustuskuludega seotud käibemaksu. Detailse info iga liikmesriigi kohta leiab maksuhalduri poolt koostatud juhendist, nende koduleheküljelt.  

Taotluse esitamiseks on määratud üleeuroopaline tähtaeg, mille kohaselt tuleb taotlus esitada hiljemalt tagastamisperioodile järgneva kalendriaasta 30. septembriks. See tähendab, et käibemaks, mis on tasutud arvete eest, mille kuupäev jääb aastasse 2014, tuleb tagasi küsida hiljemalt 30. septembril 2015. Jooksva aasta kohta saavad usinamad esitada taotlusi ka kvartaalselt.

Oluline on jälgida iga liikmesriigi lõikes piirmäärasid – kui tagastustaotlus esitatakse kalendriaasta kohta, on tagastatava käibemaksusumma miinimummäär 50 eurot, lühema perioodi, näiteks kolme või kuue kuu kohta, on miinimummäär 400 eurot.

Tagastustaotluse aluseks on korrektsed arved. Nii nagu sisendkäibemaksu puhul, tuleb ka liikmesriigist saadud arvete puhul jälgida, et need sisaldaksid olulisi andmeid. Olenevalt liikmesriigist nõutakse üldjuhul, et kui arvel olev maksustatav summa on vähemalt 1000 eurot (kütusearvetel 250 eurot)  tuleb arvete koopiad koos taotlusega e-maksuameti portaali üles laadida.

Praktilisi näpunäiteid

Parema ülevaate saamiseks soovitame raamatupidamises kulusid riikide lõikes grupeerida, et hiljemalt aasta lõppedes arved üle vaadata ning kalkuleerida, kas käibemaksusummad on piirmääradest suuremad ja kuuluvad tagastamisele. Eesti Maksu- ja Tolliameti kodulehel on põhjalik ülevaade erinevate liikmesriikide nõuetest, mida saab vastavalt vajadusele lähemalt uurida taotluse esitamise protsessi käigus.

Kuigi arve koopiaid ei pea alati taotlusele lisama, võivad liikmesriikide maksuhaldurid neid hiljem, kontrolli käigus, täiendavalt küsida. Seega on oluline, et saadud arved oleksid korrektsed ja väljastatud kindlasti äriühingu nimele. Eriti tasuks seda meelde tuletada töötajatele, kes lähevad liikmesriiki näiteks koolitusele või konverentsile, et nad ka majutusarved äriühingu nimele vormistaksid. See, et Eesti maksuhaldur lubab arveid nii-öelda käsitsi täiendada, ei pruugi teistes riikides lubatud olla.  

Kui taotlus on e-maksuametis esitatud, saab jälgida ka taotluse staatust – kas taotlus on menetlusse võetud, otsus tehtud jne. Liikmesriigil, kellele taotlus esitati, on kohustus teha otsus käibemaksu tagastamise kohta 4 kuu jooksul. Kui küsitakse lisateavet, on maksuhalduril õigus tähtaega pikendada kuni 8 kuuni. Maksu- ja Tolliameti koduleheküljelt leiab vajadusel ka kõikide liikmesriikide maksuhaldurite kontaktandmed.

Tähelepanelik tasub olla äriühingutel, kellel on liikmesriigis kinnisvaraprojektidega seotud tehinguid või kellel on liikmesriikides palgatud kohalik tööjõud. Mõlemad olukorrad võivad viia piiriülesest käibemaksutagastusest keeldumiseni, sest need tegevused võivad kaasa tuua hoopis kohustuse end vastavas riigis käibemaksukohustuslasena registreerida. Vajadusel soovitame olukordi juhtumipõhiselt hinnata ja analüüsida ning selle juures saame Teile kindlasti abiks olla. 

Kui vajate abi või Teil on küsimusi käibemaksutagastuse kohta, siis pöörduge palun Grant Thornton Baltic OÜ maksunõustaja Kerttu Kuusemäe poole (e-post kerttu.kuusemae@ee.gt.com, telefon 626 4500).