Grant Thorntoni viimasest kogu maailmas läbiviidud selgus, et ettevõtjate kõige suurem mure seoses maksude optimeerimise vastu võitleva BEPS-i[1] tegevuskavaga, on halduskoormuse suurenemine ja küberjulgeolek. See ei ole just suur üllatus, võttes arvesse, millise informatsiooni jagamist oodatakse ametivõimudelt. Siiski näitas meie uuring, et peaaegu aasta pärast BEPS-i tegevuskava avaldamist pole 78% ettevõtjatest muutnud enda lähenemist maksude planeerimisele.
Nüüd, kui juba üle 80 riigi on nõustunud vastu võtma vähemalt tegevuskava miinimumnõuded, ei saa OECD-s välja töötatud BEPS-ist lihtsalt mööda vaadata. Siiski leidis meie ülemaailmne uuring, mis viidi läbi 36 riigis ja 2600 ettevõttes, et BEPS-i programm on seni avaldanud oodatust väiksemat mõju. Kogu maailmas ütleb 78% ettevõtjatest, et nad ei ole muutnud enda ettevõtte suhtumist maksudesse ning programmi mõju on veelgi väiksem G7 riikides (83%). 89% Ameerika Ühendriikide ettevõtjatest ning 86% Suurbritannia ettevõtjatest väidavad, et BEPS mõjutab vähesel määral nende maksude planeerimist. Tegevuskava on avaldanud kõige suuremat mõju Indoneesias (35%), Nigeerias (38%) ning Indias (36%).
Ajas tagasi vaadates
Peaaegu aasta tagasi ütles Grant Thorntoni maksuvaldkonna globaalne juht Francesca Lagerberg, et projekti tõhususe määrab selle ulatuslikkus ja järjepidev rakendamine, kuid kindlasti on märgatavaid erinevusi selle rakendamise ajastamisel ning eeskirjade tõlgendamisel. Praegu näeme me osalist või muudetud taotlust erinevatel kohalikel turgudel, luues veelgi keerukamaid nõudeid kui enne.
Ettevõtjate suurimad murekohad
Osana BEPS-i plaanist palutakse ettevõtjatel kohalikele ja rahvusvahelistele ametivõimudele kättesaadavaks teha tulumaksuteave. Selle puhul on kaks kõige suuremat probleemi liigne halduskoormuse teke (25% ettevõtjate arvates), millele järgneb küberjulgeoleku probleem (15%). Liigset halduskoormust mainis probleemina 35% Suurbritannia ja 32% Ameerika Ühendriikide ettevõtjatest.
Mida toob tulevik?
See on huvitav, et pärast esialgset elevust BEPS-i ja selle võimalike mängu muutvate elementide ümber on nii vähesed uuringust osavõtjad teinud aktiivselt otsuseid, et muuta seda, mida nad teevad. Selleks on tõenäoliselt palju põhjuseid. Paljude ettevõtjate jaoks on vastumeelne olla esimene, kes teeb otsustava sammu selles valdkonnas ja oodatakse pigem seda, mida teised ettevõtjad nende tegevusharus ette võtavad.
Paljud valitsused pole veel selgitanud, kas ja kuidas nad kavatsevad BEPS-i rakendada ning see muudab ettevõtjad ettevaatlikuks. Maksuküsimustes eelistavad ettevõtete juhid musta ja valget hallile. Nii saaksid ettevõtjad kahtlemata rohkem kasulikke juhiseid selle kohta, mida nad peaksid järgmisena tegema. Viimastel aastatel on paljud ära hirmutatud tagasiulatuvate õigusaktide või eeskirjade muudatustega maksude asjus ning seetõttu närveeritakse juba enne, kui miski on selge ja kindel.
Me näeme siiski kiiremat tegutsemist nendes suurtes ettevõtetes, kes on võib-olla rohkem avalikkuse silme all ja tunnevad nüüd tegutsemiseks suuremat survet. Keskmise suurusega ettevõtetele tundub tulevik ikka ebaselge ja seetõttu nad ootavad, et näha, mis toimuma hakkab.
BEPS-i rakendamine on veel varajases staadiumis. Isegi kui see pole veel kõikide ettevõtjate tähelepanu pälvinud, on selge, et sellest saab tõeline globaalne režiim, mis hõlmab arenenud ja arengujärgus olevaid turge. Ettevaatamatus toob endaga kaasa kõrgendatud maksuriske ja paljastusi. Võimekus muutusi prognoosida ja juhtida saab konkurentsivõime peamiseks allikaks.
[1]BEPS: ingl base erosion and profit shifting ehk maksubaasi õõnestamise ja kasumi maksuvabadesse piirkondadesse nihutamise vastaste meetmete pakett.
