Tutvuge meie spetsialistide kirjutatud artiklitega

Äriühingute ühinemised ja jagunemised toimuvad enamasti ühe kontserni piires. Kuna tehingud tehakse ühise kontrolli all olevate osapoolte vahel ja vara õiglased väärtused ei oma majanduslikku sisu, siis lähtutakse raamatupidamislike kannete tegemisel üleantavate varade ja kohustuste bilansilistest väärtustest ning firmaväärtust ei teki.

Ettevõtjad nii Eestis kui ka piiri taga on tänavuse aasta väljavaadete suhtes väga optimistlikud. Hea olukord majanduses soodustab ka investeeringute tegemist, mis on efektiivsuse parandamise ja jätkusuutliku kasvu eelduseks.

Ettevõtte ainuomanikust juhil on äritegevusest taandumiseks mitmeid võimalusi, millest levinumad on juhtimise üleandmine tegevjuhile, ettevõtte müük erinevatele investoritele ja ettevõtte tegevuse lõpetamine koos varade realiseerimisega.

Grant Thornton Baltic nõustas keerulises ja lühikese aja jooksul toimunud tehingus müüjat, oma pikaaegset klienti Mootor Grupp AS-i.

Grant Thornton Baltic selgitas selle välja, sest nõustasime Eestis BMW, MINI ja Kia müügiõiguste üle minemist United Motors AS-ilt Inchcape Motors Estonia OÜ-le.

Kuidas perefirmas põlvkonnavahetus valutult läbida?

Alates 21. märtsist 2016 tohivad tarbijale krediiti anda või vahendada ainult finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud krediidiandjad või -vahendajad. See tähendab, et mitte-pangad, kes annavad või vahendavad eraisikutele laenu, järelmaksu ja liisingut, peavad oma tegevuseks loa taotlema. Kui luba 21. märtsiks pole, muutuvad seni sõlmitud laenu-, järelmaksu- ja liisingulepingud tühiseks.

Netovara nõude täitmiseks saab kasutada vabatahtlikku reservi

Äritegevusüksuste restruktureerimise käigus üleantava vara väärtuse leidmiseks tuleb see ära hinnata. Ettevõtte või grupi restruktureerimisel, sealhulgas ka ühinemiste ja jagunemiste puhul on nii tehingus osalejate kui ka kolmandate osapoolte seisukohalt oluline teada, milline on tehingu käigus üle antava vara, õiguste ja kohustuse väärtus.

Äriotsuste langetamisel ei saa alahinnata maksutagajärgi, mis võivad mõnikord osutuda ootamatult kulukaks. Kuigi ettevõtete ühinemise ja jagunemisega iseenesest maksukohustust ei teki, ei saa välistada jooksvaid administratiivseid kohustusi maksuhalduri ees ning tulevikus tekkivaid maksukohustusi nii äriühingule kui ka füüsilisest isikust omanikule.

Vana hea investeerimissoovitus ütleb, et raha tasub paigutada sektoritesse, mille toodangut läheb inimestel vaja nii headel kui halbadel aegadel. üks selline sektor on toidu- ja joogitööstus, mida ootab ees kindel kasv.

Eesti ettevõtete juhid kipuvad viljelema suhtumist „pärast mind tulgu või veeuputus“, sest selle üle, kust võiks tulla juhile järelkasv, pole mõelnud koguni 54% Eesti juhtidest.

Tänavu 1. juulil jõustuvad äriseadustiku muudatused, millega luuakse osaühingutele senisest paindlikumad võimalused kapitali kaasamiseks ning osanikevaheliste suhete kujundamiseks.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku direktiivi vastuvõtmiseks, mis lihtsustab kahju hüvitamise nõude esitamist konkurentsiõigust rikkunud ettevõtja vastu. Eesti seadused näevad ette, et konkurentsireegleid eiranud juriidilisile isikule määratav trahv võib ulatuda kuni 10%-ni ettevõtte käibest, füüsilist isikut võib karistada kuni 3 aastase vabadusekaotusega. Direktiivi vastuvõtmine ja sellega kaasnev üleüldine teadlikkuse kasv tähendab, et ettevõtjad peavad üha täpsemalt teadma piire keelatu ja lubatu vahel, et mitte leida ennast konkurentsiameti huviorbiidist ja kostjana kohtus kahju hüvitamise nõuetes.

Kinnisvarainvesteeringute kajastamist õiglase väärtuse meetodil kasutatakse siis, kui investeeringute õiglast väärtust on võimalik mõistliku kulu ja pingutusega usaldusväärselt hinnata. Muudel juhtudel tuleb kasutada soetusmaksumuse meetodit.

Käesoleva aasta jaanuaris andis Euroopa Parlament rohelise tule kolmele Euroopa Komisjoni riigihangete direktiivi ettepanekule, mille alusel on Rahandusministeerium asunud ette valmistama ka uut riigihangete seaduse eelnõud: direktiiv 2011/438 ehitustööde, asjade või teenuste ostmist valdkonnas, direktiiv 2011/439 vee-, energia-, transpordi- ja postiteenuse osutamise valdkonnas ning direktiiv 2011/437, mis kehtestab reeglid seni reguleerimata kontsessioonilepingute valdkonnas.