Ettevõttele uue tegevjuhi leidmine võib olla hea võimalus, kui ettevõtte omanik ei soovi täielikult ettevõttest loobuda ning tahab tulevikus ettevõtte tegevust mõjutavate oluliste otsuste vastuvõtmisel kaasa rääkida. Sellisel juhul on ettevõtte omanikul võimalus nõukogusse taanduda. Sageli näevad ettevõtte ainuomanikust juhid enda järglastena pereliikmeid (poegi, tütreid). Sellisel juhul on vajalik tulevaste juhtide kasvatamine, et oleks tagatud arusaam äritegevusest ning juhi ülesannetest. Lisaks tuleb hinnata järeltulijate soovi jätkata ettevõtte tegevusalal ning nende ettevõtlikkust.
Juhul kui ettevõtte juhtimist ei võta üle mõne pereliige, saab võtmeküsimuseks uue tegevjuhi leidmine ning tema motiveerimine. Tegevjuhile on oluline tekitada omaniku tunne, et vältida äritegevuse ning klientide üle võtmise riski. Riskide maandamiseks on mitmeid võimalusi, näiteks ettevõtte tulemuste sidumine võimalusega osaluse omandamiseks. Lisaks on mõistlik juhatuse liikme lepingusse kirjutada konkurentsikeelu ja ärisaladuse hoidmise kohustus.
Ainuomanikust juhtidega ettevõtete puhul on suurim väljakutse omaniku suhted klientidega − kuidas tagada, et kliendid pärast omanikuvahetust ettevõttesse alles jääks. Ettevõtte ettevalmistamisel müügiks tuleks läbi vaadata ning vajadusel korrastada ettevõtte struktuur ning omandisuhe.
Kui ettevõtte omanik plaanib ettevõtlusega jätkata, on mõistlik kasutada valdusettevõtet, sest siis on võimalik müügist saadud vahendeid reinvesteerida tulumaksu tasumata. Puuduste ning riskikohtade välja selgitamiseks on mõistlik läbi viia due diligence. Due diligence’i tulemuste põhjal on võimalik asuda puudusi kõrvaldama ning astuda samme riskide maandamiseks.
Kui ettevõttel on kinnisvara, mida äritegevuseks otseselt ei kasutata, oleks mõistlik see eraldada. Samuti tuleks ära hinnata ettevõtte väärtus ning välja selgitada olulisemad väärtust mõjutavad tegurid. Mõistlik on kriitiliselt üle vaadata kahjumit tootvad üksused ning vajadusel need sulgeda. Ettevõtte väärtuse hindamisel saadud tulemust on võimalik kasutada lähtekohana müügihinna läbirääkimistel.
Võimalike investorite leidmiseks on oluline mõelda, kellele võiks sinu ettevõtte omandamine kasuks tulla ning lisaväärtust tekitada. Müüdava osaluse suurusest oleneb potentsiaalsete investorite ring. Potentsiaalsete investorite hulka kuuluvad nii strateegilised investorid, finantsinvestorid, konkurendid koduturul, kui ka sarnaseid tooteid või teenuseid pakkuvad ettevõtted väljaspool koduturgu. Kui ei loobuta 100% osalusest, tuleb investorite valikul lisaks pakutavale müügihinnale kaaluda ka ettevõtte tulevikuperspektiive.
Management buyout ehk ettevõtte müük tegevjuhile võib olla kõige perspektiivikam plaan, kui on leitud uus tegevjuht. Ettevõttele uue juhi leidmisel võib kohe alguses kokku leppida ettevõtte osade kaupa või järelmaksuga müügi.
Strateegilised investorid üldjuhul ei tegutse samal tegevusalal, kuid äritegevuse omandamine annaks neile uusi võimalusi, näiteks informatsiooni tehnoloogia või toote kohta, kontrolli tarneahela või müügivõrgu üle. Strateegiline investor võib tuua ettevõttesse oma know-how, mis aitab ettevõttel muutuda konkurentsivõimelisemaks. Üldjuhul on strateegiline investor huvitatud vähemusosalusest võimalusega hiljem omandada enamusosalus.
Finantsinvestorite puhul seisneb ettevõtte väärtus eelkõige võimes rahavoogusid genereerida. Finantsinvestorid tagavad üldjuhul ettevõttele optimaalse kapitali struktuuri ning äritegevuse sisulisest juhtimisest huvitatud ei ole.
Koduturul tegutsevate konkurentide puhul võivad ostuhuvi tekitajateks olla nii sõlmitud lepingud, müügipunktide asukohad kui ka unikaalne tehnoloogia. Samas on otsesele konkurendile kõige riskantsem anda informatsiooni oma äritegevusest.
Ettevõtted, mis samal turul ei tegutse, kuid pakuvad sarnaseid tooteid või teenuseid, võivad olla huvitatud uutele turgudele sisenemisest. Tegutseva ettevõtte soetamine koos väljakujunenud kliendibaasiga on kindlasti vähem kulukas, kui enda müügivõrgu ning kliendibaasi arendamine. Selliste ettevõtete puhul on oluline silmas pidada, et üldjuhul on nad huvitatud terve ettevõtte omandamisest.
Enne tundliku informatsiooni jagamist potentsiaalse ostjaga tuleb igal juhul sõlmida konfidentsiaalsusleping ning ka müügi eelleping, kus on määratud tingimused, kui tehing peaks ebaõnnestuma.
Ettevõtte tegevuse lõpetamine ja varade realiseerimine on mõistlik siis, kui ettevõtte tegevus on väga palju tegevjuhist/omanikust sõltuv. Samuti juhul kui potentsiaalseid investoreid ei leita või kui ettevõtte varade müük eraldi on kasulikum kogu osaluse müügist. Varade müügi puhul võivad potentsiaalseteks huvilisteks olla sarnasel tegevusalal tegutsevad ettevõtted. Ettevõtte varad koosnevad nii materiaalsetest põhivaradest kui ka näiteks kliendilepingutest. Sageli moodustavad kliendilepingud kõige olulisema osa ettevõtte väärtusest.
Ostjad on üldjuhul huvitatud müügihinnast, mis on osaliselt sõltuv ettevõtte majandustulemustest järgmistel perioodidel. Sellisel juhul on müüja jaoks oluline võimekus ettevõtte tulemusi mõjutada. Kui müüjale jääb vähemusosalus või müüakse ettevõte tervikuna, võib seatud eesmärkide saavutamine raskeks osutada. Samas ettevõtte heade tulemuste korral pakub see võimaluse kõrgem müügihinda saavutada.
Seetõttu on oluline professionaalne osaluse müügilepingu (share purchase agreement) ning aktsionäride lepingu (shareholders agreement) koostamine, kus mõlema osapoole õigused ning kohustused on üheselt kirjas. Müügihinna määramine, mis pole sõltuvuses ettevõtte tulemustest võib olla müüjale kasulik kui majanduse olukord on ebastabiilne ning ei soovita osaleda ettevõtte tegevuses.
