Vabatahtlik reserv

Netovara nõue ja vabatahtlik reserv

Ettevõtted, millel on netovara vähem kui seaduses sätestatud miinimum, peavad astuma samme netovara nõutava tasemeni viimiseks.

Käes on sügis, mil enamik ettevõtteid on oma majandusaasta aruanded äriregistrile esitanud. Sarnaselt paarile viimasele aastale on ka sel aastal äriregister võtnud tähelepanu alla ettevõtete omakapitali vastavuse seadusest tuleneva minimaalse netovara nõudele.

Selle tõttu on mitmed aastaaruande esitanud ettevõtted saanud äriregistrilt teate, et nende omakapital ei vasta seaduses sätestatule ning samuti soovituse omakapital nõuetega kooskõlla viia. Juhul, kui ettevõtjad kirjale tähelepanu ei pööra, siis võib järgmisena saabuda äriregistrilt hoiatusmäärus, millega kohustatakse registrist kustutamise ähvardusel ettevõtet vajalikke samme astuma.

Äriseadustiku kohaselt peab ettevõtte netovara olema vähemalt poolt osa- või aktsiakapitalist, kuid mitte vähem kui seaduses ettenähtud minimaalne osa- või aktsiakapital. See tähendab, et osaühingul peab netovara olema vähemalt 2 500 eurot ning aktsiaseltsil 25 000 eurot.   

Kohustus tegutseda

Kui äriühingul on netovara vähem kui pool osa/aktsiakapitalist või vähem kui äriseadustikus nimetatud osa/aktsiakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud/aktsionärid otsustama:

1. osa/aktsiakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osa/aktsiakapitalist ja vähemalt äriseadustikus nimetatud osa/aktsiakapitali minimaalse suuruse või

2. muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena ühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osa/aktsiakapitalist ja vähemalt äriseadustikus nimetatud osa/aktsiakapitali minimaalse suuruse;

3. osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või

4.  pankrotiavalduse esitamise.

Vabatahtlik reserv kui üks võimalik päästeabinõu

Eelmärgitud loetelus on tsiteeritud seaduse teksti, mis ütleb sõna sõnalt, et kasutada võib ka muid abinõusid. Selline tekst jätab üsna palju ruumi tõlgendamiseks, millised need muud abinõud olla võivad.

Praktikas kasutatakse muude abinõudena aeg-ajalt vabatahtlike reservide loomist, et omakapital seadusega nõutud suurusesse viia. Selleks teevad ettevõtte omanikud sissemaksed ettevõttesse, mida käsitlevad vabatahtliku reservina.

Kahjuks väga paljudel juhtudel ei tehta seda kooskõlas seadusega, mille tulemusena moodustunud reservid ei ole oma olemuselt tegelikult seotud omakapitali hulka kuuluvate reservidega.

Täiendage põhikirja

Omanike sissemaksetega loodud muud reservi on võimalik kajastada seotud omakapitali osana üksnes juhul, kui see vastab oma olemuselt seotud omakapitalile. See tähendab, et reservist väljamaksete tegemisele on kehtestatud piirangud ning reservi eesmärk ja moodustamise, kasutamise ning lõpetamise (sh väljamaksmise) kord on sätestatud põhikirjas.

Kui reservi lõpetamiseks ei ole seatud piiranguid (näiteks põhikirja kohaselt on lubatud teha reservist väljamakseid lihtsalt vastavalt aktsionäride/osanike otsusele), siis ei saa selliseid sissemakseid käsitleda seotud omakapitali osaks oleva reservina ja sissemakse liigub omakapitali läbi kasumiaruande.

Kirjeldatud vahetegemine seotud omakapitali hulka kuuluva muu reservi ja sinna mittekuuluvate sissemaksete vahel on oluline ka maksuaspektist. Kui tegemist on omanike poolt otseste sissemaksetega loodud vabatahtliku reserviga, mis on käsitletav seotud omakapitali osana, siis on selle väljamaksmine maksustatud samadel alustel nagu aktsia/osakapitali vähendamine. Kui aga omanike tehtud sissemaksed liiguvad omakapitali kasumiaruande kaudu ja neid ei saa käsitleda vabatahtliku reservina, siis sellise sissemakse väljamaksmine omanikule on maksustatav nagu dividend.