Vabariigi Valitsus kiitis 12. mail 2022 heaks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatuse eelnõu, mille alusel muutub kohalikes omavalitsustes siseaudit kohustuslikuks.
Alates 2024. aasta aruandlusperioodist on suurettevõtted äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi kohaselt kohustatud esitama aruandeid jätkusuutlikkuse põhimõtete ja tulemuste kohta.
Töölepingu seadusesse võeti üle Euroopa Liidu direktiiv läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta. Vastavad seadusemuudatused jõustuvad 1. augustil 2022, aga tööandjatel oleks mõistlik juba praegu selleks kuupäevaks valmistuma hakata.
Tänavu 15. märtsil jõustusid muudatused rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses, millega muutuvad järk-järgult karmimaks virtuaalvääringu teenuse pakkujatele ehk krüptoettevõtetele kehtivad nõuded.
22. detsembril 2021 esitas Euroopa Komisjon miinimummaksu direktiivi eelnõu, mille eesmärk on kehtestada suurettevõtetele kohustus tasuda kasumilt tulumaksu vähemalt 15%. Miinimummaksu kehtestamisega piiratakse riikidevahelist maksukonkurentsi ja see on üks rahvusvahelistest meetmetest maksudest kõrvalehoidumise takistamisel.
Niinimetatud vilepuhumise seadus on tekitanud palju praktilisi küsimusi. Toon siinkohal välja need, mida Grant Thornton Balticu kliendid on kõige rohkem esitanud ja millele meie spetsialistid on vastanud.
Alanud aastal hakkasid Eestis, Lätis ja Leedus kehtima mitmed muudatused nii maksumäärades kui ka maksukorralduses.
Selleks, et vilepuhuja julgeks organisatsiooni kitsaskohtadele osundada, peab ta tundma end turvaliselt. Peagi rakenduv Euroopa Liidu direktiiv seab ettevõtetele konkreetsed nõuded tagamaks, et probleemidele tähelepanu juhtija ei satuks märtri rolli.
2021. aastast täieneb käibemaksuseadus (KMS) paragrahviga 291, mis sätestab tingimused, mille alusel on maksukohustuslastel võimalus vähendada enda maksukohustust lootusetutelt võlgadelt. Tegu on kaua oodatud täiendusega Eesti maksusüsteemis, mis on ka varem töös olnud, kuid ei ole eelnõu etapist edasi jõudnud.
Alates 2022. aastast hakkab kehtima uuendatud määrus, mis reguleerib seotud isikute vaheliste tehingute määramise metoodikat. Rahandusministri määrus nr 53 on alates 2006. aastast kehtinud muutmata kujul.
Alates 1. juulist 2021 on tulumaksuseaduses lisaks mõistele „madala maksumääraga territoorium“ tekkinud ka mõiste „koostööd mittetegev jurisdiktsioon“. Muudatus on seotud Euroopa Liidu kaitsemeetmetega, mille eesmärk on vältida maksudest kõrvalehiilimist tehingutes nn maksuparadiisides asuvate äriühingutega.
Detsembri saates „Kasvukursil“ räägiti vilepuhumisest, sest 2021. aasta detsembris jõustub üleeuroopaline vilepuhujate direktiiv, mis annab teisti nimetatult ka vihjeandjatele suurema õigusliku kaitse. Jutuks tuli, kuidas kaitsta vihjeandja konfidentsiaalsust, kuidas vihjeliini üles seada ja millised on nii töötajate kui ka juhtkonna hirmud seoses vihjete andmisega. Saatekülalised rääkisid, mis aitab neid hirme maandada.
Alates 1. aprillist 2022, mil töölepingu seaduses muutub lapsepuhkuse võtmise süsteem, tekib kõigil alla 14-aastase lapse vanematel õigus saada kümme tööpäeva tasustatud lapsepuhkust iga alla 14-aastase lapse kohta.
Seadusega võetakse Eesti õigusesse üle EL-i direktiiv ning sellega kaasneb organisatsioonidele kohustus luua asutusesisesed ja -välised teavitamiskanalid asutusesisesest väärkäitumisest teavitamiseks. Rikkumised, mille kohta vilepuhujad võivad infot anda, on väga erinevad – hangete korra rikkumine, sisemised pettused, keskkonnaalaste nõuete rikkumine jms.
Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele (TTOS) peab tööandja koostama töökeskkonna riskianalüüsi. See on kohustuslik neile tööandjatele, kel on vähemalt üks töötaja (välja arvatud julgeolekuasutused).
Meie maksuspetsialistid on kokku kogunud maksumuudatuste kohta käiva teabe, et aidata teil orienteeruda Põhjamaade ja Baltimaade pidevalt muutuval maksumaastikul.