22. detsembril 2021 esitas Euroopa Komisjon miinimummaksu direktiivi eelnõu, mille eesmärk on kehtestada suurettevõtetele kohustus tasuda kasumilt tulumaksu vähemalt 15%. Miinimummaksu kehtestamisega piiratakse riikidevahelist maksukonkurentsi ja see on üks rahvusvahelistest meetmetest maksudest kõrvalehoidumise takistamisel.
Artikli teemad

Direktiiv järgib üldjoontes OECD/G20 algatatud kokkuleppe reegleid, millega on ühinenud 137 riiki, k.a Eesti. Kuna OECD reeglid ei pruugi olla kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, tagatakse direktiiviga Euroopa Liidus ühtsed reeglid miinimummaksu rakendamisel ja vastavus Euroopa Liidu õigusele.

Keda see puudutab?

Miinimummaks puudutab kontserne, kelle konsolideeritud müügitulu ületab 750 miljonit eurot aastas vähemalt kahel aastal viimasest neljast aastast. Direktiivi rakendamiseks peab vähemalt üks kontserni üksus asuma Euroopa Liidus. Miinimummaks ei rakendu laevandussektorile, pensioni- ja investeerimisfondidele, riigiasutustele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ega MTÜ-dele.

Erandina jäävad miinimummaksu arvestamise kohustusest välja tütarühingud, kelle kolme aasta keskmine müügitulu ühes jurisdiktsioonis ei ületa kümme miljonit eurot ning kasum ei ületa ühte miljonit eurot aastas. Seega kehtiks Eestis miinimummaksu regulatsioon hinnanguliselt vähem kui kahesajale ettevõttele.

Erinevalt OECD kokkuleppest on direktiivi rakendamine kohustuslik ja hõlmab ka riigisiseseid kontserne.

Üldjuhul rakendaks miinimummaksu emaühing, kuid direktiiviga antakse liikmesriikidele võimalus ka nendes riikides asuvate tütarühingute kasum maksustada miinimummaksuga. Sellisel juhul saab emaühing tütarühingu riigis tasutud miinimummaksu maha arvata enda residendiriigi miinimummaksust.

Kuidas miinimummaksu arvestatakse?

Miinimummaksu kohustuse arvutamisel võetakse aluseks GloBE ehk OECD kokkuleppel põhinevad reeglid ja tasumisele kuuluva maksusumma määramisel leitakse esimese sammuna efektiivne maksumäär.

Kui ühes jurisdiktsioonis asuvate üksuste efektiivne maksumäär jääb alla 15%, tuleb vahe juurde maksta.

Näiteks kui Eesti tütarühingul on kasum 2 miljonit eurot, millest jaotatakse pool, on Eesti tütarühingu efektiivne tulumaksumäär 12,5% (250 000/2 000 000). See jääb alla miinimummäära ja juurde tuleks tasuda 2,5%.

Juurdemakstav tulumaks arvutatakse „üleliigselt“ kasumilt, mis arvestatakse GloBe reeglite ja tegeliku majandustegevuse erandi alusel määratletud kasumi vahelt (maksubaasist arvestatakse maha 5% tööjõukuludest ning materiaalse põhivara bilansilisest väärtusest).

Arvesse saab võtta nii kahjumitelt arvestatud (miinusega) kui ka tegelikult tasutud tulumaksu.

Millal tuleks miinimummaksu deklareerida ja tasuda?

Esimene miinimummaksu deklaratsioon tuleb esitada 18 kuud pärast majandusaasta lõppu, edaspidi 15 kuud pärast majandusaasta lõppu.

Eestile ja teistele riikidele, kes maksustavad äriühingute kasumeid tulumaksuga nende jaotamisel, on võimaldatud maksu tasumise kohustust edasi lükata kuni neli aastat (nelja-aastane erand). Erandi alusel tuleb Eestis igal aastal arvutada ja deklareerida arvestuslik miinimummaks ja kui nelja aasta jooksul maksu ära ei tasuta, tuleb tasuda miinimummaks emaühingu riigis.

Millal võiksid uued reeglid jõustuda?

Direktiiv on planeeritud jõustuma 1. jaanuarist 2023, kuid on ebatõenäoline, et kõik riigid selle nii kiiresti suudavad/soovivad üle võtta. Näiteks Eestis ei ole see tehniliselt võimalik.

Direktiivi peavad toetama kõik liikmesriigid, kuid praegu on Eesti seisukohal, et miinimummaks peaks rakenduma koos digimaksuga, nagu sai 2021. aasta oktoobris OECD maksupaketis kokku lepitud, ning lisaks peaks liikmesriikidel säilima õigus ise otsustada selle siseriikliku kehtestamise üle. Ka Poola ja Ungari soovivad mitte kiirustada miinimummaksu kehtestamisega, kuni Euroopa Komisjon ei ole välja tulnud digimaksu eelnõuga.

Miinimummaksu direktiivi eelnõuga on võimalik tutvuda siin [pdf; 885 KB]

Kas Teil on küsimusi?

Kui Teil on sarnased väljakutsed ja Teil tekkis küsimusi, võtke palun ühendust meie spetsialistidega.