Tutvuge meie spetsialistide kirjutatud artiklitega

Tihti seisavad raamatupidajad küsimuse ees: „Mis on ja mis ei ole algdokument ettevõtte raamatupidamise seisukohast ja kas algdokument ikka on alati vajalik ‒ näiteks ühemehe ettevõttes?”

Ettevõtjad, kes teevad tehinguid seotud osapooltega, näiteks samasse kontserni kuuluvate äriühingutega või ettevõtte omanikega seotud isikutega, peavad arvestama siseriiklike ja rahvusvaheliste siirdehinna reeglitega.

Kohalikul omavalitsusel (KOV) on kohustus korraldada siseauditi tegevust. Seda võib teha kas siseaudiitori teenust sisse ostes või luues siseaudiitori ametikoha. Viimasel juhul peab arvestama nii seaduste kui ka siseaudiitori kutsetegevuse standardite nõuetega. Lähemalt selgitab Grant Thornton Balticu riskijuhtimisteenuste valdkonna juht Kai Paalberg.

2018. aastast muutus maksuvaba tulu arvestus. Et vältida tuludeklaratsiooni alusel tulumaksu juurde tasumist, on vaja enam tähelepanu pöörata sellele, milliseid tululiike arvestatakse maksustatava aastatulu hulka. Üheks maksustatavaks tuluks on vanemahüvitis, mille arvestuspõhimõtted tänavu 1. septembrist muutuvad. Teemast annab ülevaate Grant Thornton Balticu maksunõustaja Liisa Hansar.

Grant Thornton Baltic nõustas investoreid ISS Eesti äritegevuse ostmisel. Selleks tegid Grant Thornton Balticu nõustajad finants- ja maksualase due diligence’i, tuvastamaks riske, mida tehingu läbirääkimistel ning ostu-müügilepingu sõlmimisel arvesse võtta.

Suvel palkavad paljud ettevõtted ajutist tööjõudu kas töökoormuse suurenemise tõttu või puhkusel olevate kolleegide asendamiseks. Ajutiste töötajatega sõlmitakse tavaliselt tähtajalised töölepingud, kuid nende puhul on oluline tähele panna erisusi võrreldes tähtajatu lepinguga.

Grant Thornton Baltic nõustas 2019. aasta kevadel Leedu ettevõtte EUGESTA Läti üksust EUGESTA un Partneri SIA , kes omandas KAFO Eesti OÜ. KAFO Eesti OÜ impordib ja müüb Eestis kohvi ja kohvivalmistamise seadmeid.

Enamik ärijuhte unistab kiirest kasvust ehk kiirest edust. Tavaliselt usutakse, et selle piiranguks on ainult üks tegur, üks pudelikael, kuid tegelikult on piiranguid mitu. Kiire kasv ei pruugi tähendada kiiret kasumit ning lõplikku edu.

Idufirmad hakkavad Eesti majanduses järjest suuremat rolli mängima – Eestis tegutseb umbes 550 idufirmat, mis pakuvad keskmiselt ligi 2200-eurose kuupalgaga tööd enam kui 3700 inimesele, lisaks on neil sadu töötajaid väljaspool Eestit.

Millistel alustel üldse saab töölepingut lõpetada? Kuidas käib kehva tervisega töötaja lepingu lõpetamine? Kuidas vabaneda purjutajast? Lugege lähemalt Grant Thornton Balticu õigusnõustaja Kristel Tiitsi artiklist.

Asutustel ja ettevõtetel, kelle jaoks on siseauditi tegemine kohustuslik, tekib sageli küsimus, kas soodsam on luua siseaudiitori ametikoht või osta siseauditi teenust sisse? Lugege lähemalt, mis on palkamise ja sisse ostmise plussid ning miinused ja kui palju maksab siseaudit.

Juhtiv õigusnõustaja Kristel Tiits Grant Thorntonist räägib töölepingu lõpetamisest. Kuidas seda korrektselt teha, mida silmas pidada, millal ja kellel tuleb maksta kompensatsiooni, samuti jagab ta põnevaid näiteid töövaidluskomisjoni tehtud otsustest.

Mis on äriühingu laenukeeld ja missugused tahajärjed toob selle rikkumine? Olukord, kus äriühing annab või tagab laenu oma osanikule, aktsionärile või juhatuse liikmele, on üsna igapäevane. Samas sätestab äriseadustik laenu andmisele piiranguid, mistõttu toon välja kõige tõenäolisemalt tekkida võivad probleemid ja maksuriskid.

Kuigi e-privaatsuse üldmääruse eelnõud üritatakse vahel serveerida kui küpsiste kasutamist ja otseturundust reguleerivat õigusakti, on tegemist siiski laiema haldusalaga üldmäärusega, mis muuhulgas hakkab reguleerima ka selliseid over-the-top (OTT) kommunikatsiooniettevõtteid, nagu kiirsõnumiteenuse pakkujad Skype ja WhatsApp.

Kuidas oma ettevõtet kaitsta? Viis tähtsaimat soovitust küberturvalisuse tagamiseks. Järjest rohkemate tegevuste ja andmete liikumine küberruumi, sh arveldamine ja klientide andmebaasid on tekitanud terve küberkurjategijate tööstusharu, mis küberruumis olevatelt väärtuselt üritab matti võtta.

Vaatamata sellele, et Euroopa Liidu (EL) isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi: üldmäärus) üks peaeesmärke on andmekaitseseaduste ühtlustamine kogu EL-is, on liikmesriikidel lubatud teha olulisi erandeid seoses riikliku julgeoleku, kuritegevuse tõkestamise ja tsiviilhagide jõustamisega.