Kiire kasv

Idufirmade mõju Eesti majanduses aina suureneb

Idufirmad hakkavad Eesti majanduses järjest suuremat rolli mängima – Eestis tegutseb umbes 550 idufirmat, mis pakuvad keskmiselt ligi 2200-eurose kuupalgaga tööd enam kui 3700 inimesele, lisaks on neil sadu töötajaid väljaspool Eestit.

Ilmselt võib idufirmade mõju majandusele varsti muutuda määravaks, sest nende kasvutempo on kordades kiirem väljakujunenud firmadest. Nad on peamised tööturu mõjutajad ning esitavad haridussüsteemile ja ühiskonnale uusi väljakutseid. Kuna Eesti on idufirmade jaoks perspektiivikas paik, liiguvad siia talendid teistest riikidest ning meie oma talendid saavad jääda kodumaale. Idufirmades sünnib innovatsioon, mis viib meid sammukese edasi teadmispõhise majanduse suunas. Seega pole ime, et huvi idufirmadesse investeerimise vastu kasvab: mullu pandi Eesti idudesse rekordilised 330 miljonit eurot.

Kuid selleks, et investorid – olgu nad siis sõbrad-tuttavad või äriinglid – tahaksid idufirmadesse oma raha paigutada, peavad nad nende ärimudelisse uskuma. Siin aga tekib kohe küsimus, kuidas hinnata äri, mille majandustulemustest ei ole võimalik ettevõtte potentsiaali välja lugeda? Seda seetõttu, et kiire kasvamine on idufirmade DNA-sse sisse kirjutatud ning tavaliselt käib kiire kasvuga kaasas ka mõnda aega kahjumis olemine. Järelikult polegi idufirmal oma teekonna alguses peale briljantse äriidee ning sellesse uskumise midagi muud ette näidata?

Kuidas müüa usaldust?

Kuna idufirmad tegutsevad piltlikult öeldes pimedas toas ehk nad ei tea täpselt oma klientide vajadusi, vaid katsetavad turgu ja toodet ning tavaliselt kogevad ka tagasilööke, siis on investorite usalduse võitmiseks kaks peamist võtmetegurit: idufirma juht ja tiim. Just tiimi kogemused ja erialased teadmised ning juhi võimekus inimeste motivatsiooni üleval hoida on need, mis pakuvad – või siis ei paku – investoritele usku idufirma ärimudeli edukusse. Kui tiim on võimeline väga kiiresti õppima, sh seda, mis töötab ja mis mitte, siis on ta elujõuline ja just seda soovivadki finantseerijad näha. Ka ettevõtte loo jutustamine on väga oluline – selle kaudu on võimalik „müüa“ tiimi ja selle oskusi, kui toodet veel ette näidata pole.

Edule aitab tublisti kaasa ka see, kui suudetakse oma valdkonnas saavutada liidripositsioon. See, kes on turul esimene, saab suure eelise, sest sellega kaasneb suur meediatähelepanu, mis teisisõnu tähendab tasuta turundust. See aga toob omakorda paremad võimalused rahastuse, talentide ja ärikontaktide leidmiseks.

Tooted-teenused, millest unistadagi ei oska

Laias laastus võib öelda, et idufirmad loovad vajadusi, millest turg pole veel teadlik. Hea näide on Eesti elektriautode tootja Nobe – elektriauto iseenesest pole enam mingi uudis, aga Nobe on: sel masinal on kolm ratast ja pilkupüüdev retrovälimus. Möödunud aasta septembris kaasas Nobe Rootsis FundedByMe investeerimisplatvormi kaudu enam kui veerand miljonit eurot, auto prototüüp on valmis ning esimesed huvilised on masina endale ka tellinud. Kas Nobest saab edulugu või mitte, ei tea keegi – sellist toodet pole lihtsalt kunagi varem nähtud.

Loodan, et Nobe ei lange sellesse lõksu, mille nimi on „pakume mugavustoodet, mitte seda, mida inimestel on kindlasti vaja“. Et sellesse lõksu mitte langeda, tuleb endalt küsida, mis on see probleem, mida me oma toodet-teenust arendades lahendada püüame? Miks peaks keegi selle eest raha maksma ja kui palju ostujõulisi huvilisi võiks olla? Edukalt on sellele küsimusele vastata suutnud Eesti idufirma Creatomus, kelle klientideks on kinnisvaraarendajad. Tegemist pole ehitusfirmaga, vaid tehnoloogiaettevõttega, kes tegeleb elukondlike hoonete ehitusprotsessi kohaldamisega: nad optimeerivad kogu ehitusprotsessi alates detailplaneerimisest kuni ehituse alguseni, vähendades bürokraatiat ja ajakulu vähemalt kolmandiku võrra. Sellega suutsid nad lahendada valdkonnas ühe suure probleemi ja see on taganud neile turul kiire kasvu.

Idufirmad „toidavad“ ka traditsioonilist majandust

Kiire kasv on idufirma arengu loomulik osa ja sellega koos kasvavad ka nende vajadused. Mis muu hulgas tähendab ärivõimalust ka traditsioonilise majanduse ettevõtetele, näiteks ärinõustamisfirmadele ja advokaadibüroodele. Meie kogemus Grant Thornton Balticus näitab, et  idufirmade nõustamine „sunnib“ meid õppima ja tegelema selliste teemadega nagu AI ehk masinõpe ja plokiahela tehnoloogia. Seega on meie kui traditsioonilise majanduse ettevõtte jaoks tegemist suisa kahepoolse kasuga – lisaks teenuste müügile, nagu raamatupidamine, ettevõtte väärtuse hindamine või finantsprognooside tegemine, saame omandada ka hulgaliselt uusi teadmisi. Teadmised on aga üks väga olulistest ressurssidest kasvu ja jätkusuutlikkuse tagamisel.  

Autor: Olle Tischler