Tutvuge meie spetsialistide kirjutatud artiklitega

Äriplaani koostamiseks on erinevaid põhjuseid ning ka sihtgrupid võivad olla erinevad. Äriplaane koostatakse ettevõtlusega alustades või äri laienedes, uue teenuse või toote turule toomisel, ning kaasates investorit või finantseerijat oma strateegia elluviimiseks. Äriplaanide võimalustest räägivad Grant Thornton Balticu finantsnõustamise valdkonna juht Mikk Mägi ja kliendihaldur Raili Ilves.

Jõustus pankrotiseaduse muudatus, millega peatatakse pankrotiavalduse esitamise kohustuse tähtaja kulgemine koroonaviirusest tingitud eriolukorra ajaks ja kaks kuud pärast selle lõppu. Teemat avab Grant Thornton Balticu õigusnõustamise valdkonna juht Aet Sallaste.

Riigikohus otsustas, et deklareerimata omakapitali sissemaksete arvelt tehtud väljamaksed ei kuulu automaatselt maksustamisele tulumaksuga. Grant Thornton Balticu juhtiv maksunõustaja Sander Adamson selitab oma artiklis täpsemalt, mida see otsus endaga kaasa toob.

Tänavu 1. veebruaril võeti notariaalsete tehingute tegemisel kasutusele kaugtõestamine, mis on samaväärne tavalise ehk notari juuresolekul tõestamisega. Kaugtõestamine kui innovaatiline lahendus on videosilla abil tehtav tõestamistoiming Eesti notari ja välismaal oleva eestlase või e-residendi vahel. Teema avab täpsemalt Grant Thornton Balticu õigusnõustaja Brigitta Jõgi.

Lisaks eelnevalt omandatud CIPP/E ja CIPM sertifikaatidele väljastati Grant Thornton Balticu andmekaitse spetsialistile ja Eesti Andmekaitse Liidu asutajale ning juhatuse liikmele Maili Tormale hiljuti ka rahvusvaheline infoturvalisuse ISO27001 juhtivaudiitor sertifikaat.

Eestis reguleerib audiitortegevust audiitortegevuse seadus (AudS). Tingimused, millal on ettevõttel kohustus audit või ülevaatus läbi viia, tulenevad samuti audiitortegevuse seadusest. Küll aga tekib küsimus, mis juhtub siis, kui audiitor teeb vea? Milline on audiitori vastutus juhul, kui audiitor aruannetes ebakõlasid ei märka või neid tahtlikult varjab? Kui palju on kahjukannatajal loota abile kindlustusandjalt? Neile küsimustele annavad vastused Grant Thornton Balticu partner ja autiitorteenuste valdkonna juht Mart Nõmper ning õigusnõustaja Lee Laanemäe.

Raamatupidamise Toimkond on võtnud seisukoha, et töötukassa makstavat hüvitist, st nii brutotasu kui ka töötukassa poolt kinni makstavaid tööandja makse, tuleks kajastada tegevuse sihtfinantseerimisena nagu seda on käsitletud RTJ 12-s „Sihtfinantseerimine“. Teema kohta kirjutavad lähemalt Grant Thornton Balticu partner ja audiitorteenuste valdkonna juht Mart Nõmper ning vandeaudiitor Kristiine Villemi.

Riik muudab taas vanemapuhkuse ja -hüvitiste süsteemi ning alates 1. juulist 2020 pikeneb isapuhkus kümnelt kalendripäevalt 30 kalendripäevani. Lisaks hakatakse maksma isale täiendavat vanemahüvitist. Teemast kirjutab lähemalt Grant Thornton Balticu õigusnõustaja Edward Otsa.

Kriisiolukorras peavad ettevõtted olema võimelised kiiresti muudatustega kaasa minema, et vastata oma töötajate, klientide ja partnerite vajadustele ning samal ajal juhtida ettevõtte finantsilisi ja tegevustega seotud väljakutseid. Grant Thornton Balticu riskijuhtimisteenuste valdkonna juht Kai Paalberg räägib, millele tuleb tähelepanu pöörata, et kriisi ajal ellu jääda.

Praeguses keerulises olukorras on paljudel ettevõtetel käive tublisti langenud või suisa nulli kukkunud ja tekkinud on likviidsusprobleemid. Kuna määramatust on palju ja keegi ei tea, kas seismajäänud äri hakkab taastuma kolme, kuue või üheksa kuu pärast, tasub ettevõtjatel mõelda ka plaanile B ehk oma ettevõtte päästmisele saneerimise abil. Grant Thornton Balticu partner Artur Suits selgitab, mis on saneerimise, millised on selle eelised ja millal tasub saneerimine kaalumisele võtta.

Alates 1. juulist 2020 jõustub äriseadustiku osaühinguid puudutav muudatus ja osa väikseimaks nimiväärtuseks on siis ühe euro asemel üks sent, millest tulenevalt annab osakapitali iga üks sent osanikule ühe hääle. Grant Thornton Balticu õigusnõustaja Brigitta Jõgi selgitab lähemalt.

Grant Thornton Balticu personalijuht Marge Litvinova ütleb, et kuna viirus on toonud kaasa majanduskriisi, siis on see nende töötajate seas palju ebakindlust tekitanud – milline saab olema nende tulevik, kas töökoht on olemas ka mõne kuu pärast jne. Kuidas kriisi ajal töötajatega tulemuslikult suhelda, saab lähemalt lugeda artiklist.

Koroonaviiruse tõttu Eestis kehtestatud liikumispiirangud on loonud olukorra, kus äriühingutel on keeruline läbi viia osanike või aktsionäride koosolekuid põhikirjas sätestatud viisil. Grant Thornton Balticu juhtiv õigsnõustaja Kristel Tiits selgitab, kuidas seda olukorda lahendada.

Vale oleks arusaam, et riigis kehtestatud eriolukorra tõttu kohaldub iga lepingu puhul vääramatu jõud ning keegi kohustuste rikkumise eest ei vastuta. Siinkohal tuleb siiski vaadelda iga juhtumit eraldi ning otsustada, kas konkreetsel juhul on eriolukorras kehtestatud piirangud saanud määravaks teatud lepingulise kohustuse täitmisel. Grant Thornton Balticu õigusnõustaja Brigitta Jõgi selgitab lähemalt.

23. märtsil 2020 jõustus valitsuse määrus „Tööhõiveprogramm 2017-2020“ , millega sätestati töötasu hüvitis töötajatele. Selleks, et töötajatele hüvitist taotleda, peab tööandja vastama kolmest tingimusest vähemalt kahele. Mis on need tingimused ja kuidas peaks tööandja käituma, kui soovib oma töötajatele hüvitist taotleda? Teema kirjutavad lahti Grant Thornton Balticu juhtiv õigusnõustaja Kristel Tiits ja õigusnõustaja Lee Laanemäe.

Valitsuse poolt koroonakriisi leevendamiseks väljatöötatud abimeetmed tekitavad ettevõtjas pigem segadust, kuid tegelikult on tööjõukulude kokkuhoidmiseks veel mitu võimalust, selgus Äripäeva raadio saatest „Kasvukursil“. Saates rääkisid Grant Thornton Balticu juhtiv nõustaja Kristel Tiits, personalijuht Marge Litvinova ja IT-juht Arko Kurg.