Riskijuhtimisteenused

Siseaudiitor: kas palgata töötaja või võtta teenusepakkuja?

Riin Veidenberg Riin Veidenberg

Siseaudit on paljude ettevõtete ja asutuste jaoks seadusest tulenev kohustus, millest ei saa ka majanduslikult keerulistel aegadel loobuda. Seetõttu tekib paratamatult küsimus, kuidas on lähtuvalt ettevõtte vajadustest kõige soodsam ja mõistlikum see kohustus täita. Kas võtta tööle enda siseaudiitor või osta teenust sisse?

Seaduse järgi peab siseaudiitor olema oma töötaja kindlasti pankadel ja kindlustusseltsidel, kuid paljudel teistel (nt krediidiandjad- ja vahendajad, makseasutused, e-raha asutused, kohalikud omavalitsused, riigi asutatud sihtasutused, riigi osalusega äriühingud, investeerimisfondid jms) on võimalus otsustada, kuidas siseauditi kohustuse täitmine korraldada. Erasektoris teeb selle otsuse tavaliselt kõrgem juhtkond ehk nõukogu, kohalikus omavalitsuses aga volikogu.

Siseaudiitori palgakulu vähemalt 35 000 eurot aastas

Siseaudiitori töökoha loomisel on ettevõtte või asutuse peamine kulu palgakulu. Rahandusministeeriumi 2020. aasta palgastatistika[1] järgi on avalikus sektoris töötava siseaudiitori keskmine brutopalk 2222 eurot kuus, mis teeb aastase palgafondi suuruseks 35 676 eurot. Keskmise brutopalga leidmisel võtsime aluseks siseaudiitorite ametikohad (siseaudiitor, juhtivaudiitor, auditijuht, nõunik, vanemaudiitor) erinevates avaliku sektori asutustes, kuid arvutusest jätsime välja osakonnajuhtide palgad, mis tähendab, et keskmine töötasu selles valdkonnas on siiski veidi suurem.

Kuigi käesolevas analüüsis ei kajastu erasektoris töötavate siseaudiitorite palgaandmeid, võib eeldada, et seal on üldine palgatase mõnevõrra kõrgem kui avalikus sektoris. Siseauditi kohustus on kõigil kohalike omavalitsuste üksustel (loe lähemalt siit), kuid selle täitmiseks loodud ametikohad ei ole alati siseaudiitori nimetusega, mistõttu on rahandusministeeriumi palgastatistika järgi keeruline välja tuua keskmist töötasu. Siiski on selge, et kohalikus omavalitsuses jääb siseaudiitoriga sarnastel ametikohtadel (nt sisekontrolör) palgatase avalikust sektorist (eelkõige ministeeriumid) madalamaks.

Nõuded siseaudiitori kompetentsile sõltuvad asutuse või ettevõtte tegevusvaldkonnast. Näiteks avalikus sektoris töötaval siseaudiitoril peab olema kas avaliku sektori üksuse siseaudiitori (ASSA) või atesteeritud siseaudiitori (AS) kutsetase, kuid näiteks e-raha asutuse siseaudiitoril peab kindlasti olema atesteeritud siseaudiitori kutsetase, mille eelduseks on CIA[2] sertifikaat. Kõik kutsetaset omavad siseaudiitorid on kohustatud end pidevalt täiendama, mis tähendab regulaarset koolitustel osalemist ja ametialaste teadmiste täiendamist. Seetõttu tuleks siseaudiitori ametikoha loomisel arvestada eelarvesse ka mõningane koolituskulu. 

Teenuse hind sõltub peamiselt ajakulust

Siseauditi teenust ostetakse tavaliselt tunnihinna alusel, kokkulepitud fikseeritud auditi hinnaga või nende kombinatsioonis. Siiski sõltub teenuse hind peamiselt teenuse mahust ehk ajakulust ning teenuse liigist. Audit on oma olemuselt kindlustandev teenus, mis eeldab teemasse süvitsi minekut, mistõttu on selle ajakulu paratamatult suurem kui nõuandvatel töödel (nt konsultatsioonid, riskide hindamised). Siseauditi teenuse tunnihind on kokkuleppeline, sõltudes nii teenusepakkujast kui ka tema kompetentsidest, kuid meie kogemuse järgi jääb see tavaliselt vahemikku 60–90 eurot.

Kui aasta jooksul on siseauditite ja nõuandvate tööde maht väga suur, on kindlasti kuluefektiivsem ja mõistlikum oma siseaudiitori palkamine. Kui ettevõte või asutus on väike või tema siseauditite vajadus ja arv piirdub vaid mõnega aastas, on kindlasti soodsam teenuse sisse ostmine. Lõpliku vastuse, kui palju maksab üks siseaudit, regulaarne siseauditi teenus või siseauditialane nõuandev töö, saab teenusepakkuja öelda alles siis, kui on teada konkreetse töö teema ja ulatus.

Isegi kui ettevõttes või asutuses on juba siseauditi ametikoht loodud, siis sageli eelistatakse siseauditi kutsetegevuse korraldamisel selle kombineerimist välise teenusepakkujaga. Kuna teenusepakkujate juures töötab tavaliselt väga erineva taustaga ja spetsialiseerumisega inimesi, siis kasutatakse neid just spetsiifiliste (nt rahapesu ja terrorismi tõkestamine, andmekaitse ja infoturve, IT-audit jms) auditite läbiviimisel.

Oluline on usaldus ja koostöö

2020. aasta avaliku sektori palgastatistika näitab, et täiskohaga siseaudiitori ametikoha loomisel tuleks arvestada palgafondiga suurusjärgus 35 000 eurot aastas. Lisaks rahalisele kaalutlusele tuleks otsuse tegemisel arvestada asutuse reaalsete vajaduste, seadusest tulenevate nõuetega siseauditi töö korraldamisele ja siseaudiitori kompetentsile (sertifikaadile) ning kaaluda mõlema variandi plusse ja miinuseid.

Siseaudiitori eesmärk on tagada asutuse juhtkonnale kindlustunne, et asutuse tegevused ja otsused on õiged ning kooskõlas õigusaktidega. Selle eesmärgi täitmise eeldus on vastastikune usaldus ja koostöö siseaudiitori ning juhtkonna vahel. Seetõttu soovitame nii siseaudiitori värbamisel kui ka teenuse sisse ostmisel põhjalikult tutvuda inimestega, kes sellesse vastutusrikkasse rolli võetakse.

[1] https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigi-personalipoliitika/palgapoliitika, Ametnike põhipalk 01.04.2020 seisuga, riigi ametiasutused.

[2] Certified Internal Auditor.

Võtke meiega ühendust ja räägime lähemalt Teie organisatsioonist ning meie riskijuhtimise ja siseauditi teenuse võimalustest!