Krüptovarateenused

Mida toob Eestis krüptovarateenuste osutajatele kaasa MICA määruse jõustumine?

ContributorName(contributor, true)
Autor:
Riin Stamm Grant Thornton Baltic
Contents

Uue krüptovaraturu seaduse (KrüTS) eelnõu kohaselt saab järelevalveasutuseks Finantsinspektsioon ja suureneb turuosaliste halduskoormus.

Olemasoleva tegevusloaga krüptovarateenuste osutajatel  ei ole võimalik taotleda lihtsustatud korras tegevusluba ja Finantsinspektsioon viib kõigi turuosaliste seas läbi uue menetluse. Krüptovarateenuste osutajad saavad tegutseda RahaPTS tegevusloa alusel 2025. aasta 1. juulini.

Rahandusministeerium esitas 21. augustil krüptovaraturu seaduse (KrüTS) eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Eelnõu reguleerib krüptovaraturul tegutsemist ja järelevalvet krüptovaraturu osaliste üle. Krüptovarateenuse osutamisele ja krüptovara pakkumisele või kauplemisele võtmise taotlemisele suunatud nõuded on Euroopa Liidu (EL) tasandil reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses MICA[1] (Markets in Crypto-assets Regulation). 

MICA määruse eesmärk on soodustada innovatsiooni ja tagada aus konkurents, samuti kaitsta investoreid ja suurendada krüptovaraturgude usaldusväärsust. MICA võimaldab krüptovarateenuste osutajatel tegutseda ühtsete reeglite alusel kõigis liikmesriikides.

Liikmesriigi valikukohad MICA määruses

Eelnõu eesmärk on rakendada MICA, TFR[2] ja DORA[3] määrust riigisiseselt. See mõjutab olemasolevaid ja uusi krüptovaraturu osalisi. Järgnevalt toon välja eelnõu seletuskirjas kirjeldatud liikmesriigi valikukohad MICA määruse rakendamisel.

1. Pädeva asutuse määramine

MICA määruse järgi peab iga liikmesriik nimetama järelevalveasutuse, et tagada määruse nõuete järgimine. Kuigi liikmesriik võib määrata mitu sellist asutust, tuleb üks neist valida keskseks kontaktpunktiks. Eelnõus on arutletud kahe asutuse, Rahapesu Andmebüroo ja Finantsinspektsiooni, määramist selle rolli jaoks.

Kui praegu teeb VASP-ide (Virtual Asset Service Provider) tegevuse üle järelevalvet Rahapesu Andmebüroo, on eelnõu järgi pädevaks asutuseks Finantsinspektsioon. Põhjused Finantsinspektsiooni valimiseks olid järgmised:

  • MICA määruse nõuded on sarnased teiste EL-i finantssektori regulatsioonidega, eriti MiFID-ga. MICA määruse käsitluse kohaselt on krüptovarateenuse osutamine ja krüptovarade emiteerimine olemuslikult väga lähedane finantsteenuste (eelkõige investeerimisteenuste) osutamisega. Rahapesu Andmebüroo praegu sellise järelevalve ega kontrolliga ei tegele.

    Krüptovara emiteerimise ja müügiga ning krüptovarateenuse osutamisega võivad tegeleda mh krediidiasutused, investeerimisühingud ja teised finantssektori ettevõtjad, kes kuuluvad praegu Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Taolises olukorras järelevalve andmine osaliselt Rahapesu Andmebüroole võib viia järelevalvemudeli killustamiseni.
  • MICA määrus soovitab, et e-raha tokenite emiteerijate üle peaks järelevalvet tegema asutused, kes juba jälgivad tavapärase e-raha emiteerijaid. Eesti puhul on selleks Finantsinspektsioon.

  • MICA määrus näeb ette erinevaid raporteerimis- ja koostöökohustusi EL-i finantsjärelevalveasutustega. Praegu on Eestis Finantsinspektsioon nende peamine kontaktpunkt.

  • Kuigi krüptovarateenuste praegune mõju finantsstabiilsusele on marginaalne, võib nende mahu kasv tuua kaasa negatiivseid tagajärgi. MICA määruse kohaselt võib krüptovara laialdane kasutamine tekitada mitmes valdkonnas probleeme. Seetõttu võib pädev asutus keelduda tegevusloa andmisest, kui see ohustab finantsstabiilsust või maksesüsteeme. Lisaks võib asutus peatada varapõhiste tokenite lunastamise. Hinnangute andmine sellistes küsimustes ei kuulu aga Rahapesu Andmebüroo pädevusse.

  • Kõikide teiste finantsasutuste puhul on DORA pädevaks asutuseks Finantsinspektsioon või Euroopa Keskpank. Kui Rahapesu Andmebüroo oleks MICA osas pädev asutus, peaksid nad tegema ka DORA määruse nõuete täitmise järelevalvet, mis nõuaks neilt täiendava valdkonna loomist samal ajal, kui Finantsinspektsioonil on vastav pädevus olemas.

Lisaks teeb Finantsinspektsioon juba osalist rahapesualast järelevalvet teatud asutuste üle, seega oleks loogiline, et ka krüptovarateenuste pakkujad kuuluksid sama korralduse alla.

2. Lihtsustatud korras tegevusloa taotlemine

MICA määruse järgi võivad liikmesriigid rakendada lihtsustatud korras tegevusloa menetlemist ettevõtjatele, kes on taotluse esitanud 18 kuu jooksul pärast määruse jõustumist ja kes juba osutasid krüptovarateenuseid riigis kehtivate seaduste alusel. Eesti puhul tähendab see neid, kes juba osutasid krüptovarateenuseid RahaPTS[4] alusel (VASP-id). Siiski, enne lihtsustatud korras tegevusloa andmist peab pädev asutus kontrollima, et teatud MICA määruse nõuded[5] on täidetud.

Eesti eelnõu kohaselt ei ole aga lihtsustatud korras tegevusloa taotlemine võimalik, kuna tegevusloa andjad on muutunud (Rahapesu Andmebüroo on kehtiva õiguse kohaselt tegevusloa väljastaja ja Finantsinspektsioon uue tegevusloa väljastaja). Seetõttu pole võimalik tagada, et uuel pädeval asutusel ehk Finantsinspektsioonil on terviklik ülevaade kõikidest subjektiga seotud tegevusloa aluseks olevatest asjaoludest ja riskidest, mis võivad mõjutada tegevusloa andmise otsust. Seega viib Finantsinspektsioon krüptovaraturu teenuseosutajate osas, kes soovivad tegevust jätkata ja taotlevad selleks uut tegevusluba, läbi täies mahus uue menetluse.

3. Siseteabe avalikustamisega viivitamine

Siseteave on avalikustamata info, mis on seotud teatud isikute või krüptovaradega ja mille avalikustamine mõjutaks tõenäoliselt nende krüptovarade hindu olulisel määral (MICA määruse artikkel 87).

MICA määruse artikli 88 alusel on teatud tingimustel lubatud krüptovara emitentidel ja teistel osapooltel viivitada siseteabe avalikustamisega. Kui nad otsustavad seda teed minna, on neil kohustus teavitada sellest pädevat asutust ja esitada pärast teabe avalikustamist kirjalik selgitus viivituse põhjuste kohta. Kuigi liikmesriigid saavad otsustada, kas selline selgitus tuleb esitada ainult pädeva asutuse nõudmisel, on Eesti otsustanud, et seda võimalust ei kasutata. Selle asemel peavad osapooled Eestis esitama kirjaliku selgituse kohe pärast teabe avalikustamist. See lähenemine on kooskõlas ka turukuritarvituse määrusega (EU 596/2014), mille järgi peavad emitendid pädevat asutust siseteabe avalikustamisega viivitamisest ise teavitama.

Siseteabe avalikustamist reguleeriv rakenduslike tehniliste standardite eelnõu peaks valmima hiljemalt 2024. aasta suvel, kuid olemasoleva seaduseelnõu § 39 toob välja ulatuslikud trahvid[6], mida on võimalik rakendada siseteabe avalikustamise nõuete rikkumisel.

4. Üleminek MICA-le

MICA määruse järgi võivad krüptovarateenuse osutajad, kes on tegutsenud varasemate õigusaktide alusel enne MICA rakendamist (Eestis VASP-id RahaPTS alusel), jätkata teenuste osutamist oma olemasoleva tegevusloa alusel kuni 18 kuud või kuni neile väljastatakse uus tegevusluba MICA määruse alusel. Siiski võib iga liikmesriik otsustada, kas ta kasutab seda erandit või lühendab selle kestust, juhul kui riigisisene regulatsioon enne MICA rakendamist oli leebem kui MICA. Arvestades, et Eesti RahaPTS on osaliselt leebem kui MICA määrus, on Eesti otsustanud, et krüptovarateenuse osutajad saavad tegutseda RahaPTS-i alusel välja antud tegevusloaga ainult kuni 2025. aasta 1. juulini.

2023. aasta 25. juuli seisuga on 78 ettevõttel Rahapesu Andmebüroo väljastatud tegevusluba virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks. Nendest ettevõtetest u 17 on viimase poole aasta jooksul läbinud edukalt tegevusloa uuendamise protsessi. Kuid kuna RahaPTS-i alusel väljastatud tegevuslubade kehtivusaeg lõpeb vähem kui kahe aasta pärast, peavad need ettevõtted peatselt hakkama taotlema uut tegevusluba.

Krüptovaraturu seaduse eelnõu koos seletuskirjaga on kättesaadav õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemis EIS http://eelnoud.valitsus.ee/.

Eelnõu rakendamine toob kaasa muudatusi nii praegustele kui ka uutele krüptovaraturu osalistele, suurendades nende halduskoormust ja muutes nende juhtimisstruktuuri (nt eelnõu §-i 6 lg 2 järgi on uus nõue kolmeliikmelise nõukogu olemasolu ka osaühingust krüptovaraturu osalisel).

 

[1] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32023R1114

[2] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32023R1113&qid=1689227448452

[3] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32022R2554     

[4] Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus.

[5] MICA määruse V jaotise 2. ja 3. peatükis sätestatud nõuded.

[6] Juriidiliste isikutele rahatrahv kuni 2 500 000 eurot või kuni kolmekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 2% juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest (KrüTS § 39 lg 2).

Kas Teil on küsimusi?

Kui Teil on sarnased väljakutsed ja Teil tekkis küsimusi, võtke palun ühendust meie spetsialistidega.