Virtuaalvääringu teenusepakkujast krüptovarateenuse osutajaks: ülevaade krüptovaraturgude määrusest

Käesolev artikkel käsitleb peamisi erinevusi Euroopa Liidu krüptovaraturgude määruse (MiCAR) ning Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) vahel, vana tegevusloa tulevikku, krüptovaraturgude määrusega sisse seatavaid uusi taksonoomiaid, põhilisi nõudeid krüptovara teenuseosutajatele ja varade emiteerimisele ning võimalikke liigseks muutuvaid nõudeid RahaPTS-is.

RahaPTS on Eestis kehtinud alates 2017. aastast ja põhineb Euroopa Liidu neljandal rahapesudirektiivil. RahaPTS-i kohaselt peavad finantseerimisasutused ja teised kohustatud isikud rakendama klientide suhtes hoolsusmeetmeid, tuvastama kahtlased tehingud,  nendest teatama ja rakendama sisekontrolli, et hoida ära rahapesu ja terrorismi rahastamist.

Eeldatavalt 2024. aastal jõustuvat krüptovaraturgude määrust aga kavandatakse selleks, et lahendada krüptovarade ja virtuaalvääringutega seotud unikaalseid probleeme. Krüptovaraturgude määrus on sisukas regulatiivne raamistik, mille eesmärk on luua ühtlustatud lähenemisviis krüptovarade reguleerimiseks kogu Euroopa Liidus. Krüptovaraturgude määrusega püütakse tagada kõrgetasemeline tarbijate kaitse, hoida ära rahapesu ja terrorismi rahastamist ning tagada finantssüsteemi stabiilsus. Määruses sätestatakse ranged nõuded Euroopa Liidus tegutsevatele krüptovarateenuse osutajatele. Lisaks luuakse kõikide krüptovarateenuste osutajate register, mis on avalikkusele kättesaadav ja mida korrapäraselt ajakohastatakse.

Krüptovaraturgude määrusega tutvustatakse uut varade ja teenuste taksonoomiat koos vastavate tegevusloanõuetega. Määrus hõlmab üldjoontes kõiki tokenite ja stabiilsete krüptovarade pakkumise vorme, aga ka uusi eeskirju turu kuritarvitamise ärahoidmiseks.

Kohustatud isikute kohustuste osas tugineb krüptovaraturgude määrus suuresti olemasolevatele RahaPTS-i nõuetele. Kohustatud isikud peavad endiselt rakendama klientide suhtes hoolsusmeetmeid, tuvastama kahtlased tehingud ja neist teatama ning viima läbi sisekontrolli.

Ausalt öeldes peaks üleminek Eesti RahaPTS-ilt krüptovaraturgude määrusele olema Eestis juba tegevusloa saanud virtuaalvääringu teenuse pakkujate jaoks suhteliselt lihtne, sest mitmedki krüptovaraturgude määrusega sisse seatavad kohustused kehtivad Eestis juba RahaPTS-i alusel.

Krüptovaraturgude määrus vs. RahaPTS: peamised erinevused

Üldiselt on krüptovaraturgude määruse nõuded praeguse RahaPTS-iga võrreldes spetsiifilisemad ja põhjalikumad. Krüptovaraturgude määrus sisaldab uut varade ja teenuste taksonoomiat, tegevuslubadega seotud nõudeid ja kapitalinõudeid, mis võivad kõik mõjutada virtuaalvääringu teenuse pakkuja ärimudelit ja -tegevust. Samuti hõlmab krüptovaraturgude määrus RahaPTS-ist laiemas ulatuses krüptovarasid, sealhulgas stabiilseid krüptovarasid ja kasutustokeneid.

Siiski on oluline tähele panna, et krüptovaraturgude määrus ei reguleeri niisuguseid krüptovarasid, mis kuuluvad seniste finantsteenuseid käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktide kohaldamisalasse (nagu väärtpaberid), digitaalvarasid, mida ei saa teistele üle kanda, ning mitteasendatavaid tokeneid ehk NFT-sid (välja arvatud juhul, kui neid emiteeritakse „suurtes seeriates või kollektsioonina”). Samuti ei reguleeri määrus krüptovaradele panustamist (staking), nende väljalaenamist (lending) ega „täielikult detsentraliseeritud finantslahendusi”*

Uue määrusega ette nähtava tegevusloa kõige põnevam aspekt on tegevuslubade piiriülene laienemine (passporting), mis võimaldab ja reguleerib asutuste võimalust tegutseda kogu Euroopa Liidu piires ühtse reguleeriva raamistiku alusel. Tegevusloa taotlemiseks ja teenuste osutamise loa saamiseks tuleb väidetavalt arvestada umbes kuu aega kestva protsessiga

Klientide suhtes rakendatavaid hoolsusmeetmeid (kliendikontrolli) käsitlevate nõuete künnised on RahaPTS-is ja krüptovaraturgude määruses erinevad. Näiteks tuleb RahaPTS-i kohaselt rakendada hooldusmeetmeid kõikide klientide suhtes; krüptovaraturgude määrus aga võimaldab rakendada teatavates olukordades lihtsustatud kliendikontrolli (nt viies läbi juhuslikke alla 1000 euro väärtuses tehinguid).

Erinevus püsiva miinimumkapitali summades

Suur erinevus on püsiva miinimumkapitali summades, mida krüptovarateenuse osutajatelt nõutakse. RahaPTS-i kohaselt on praegu madalaim nõue 100 000 eurot (rahakotiteenused, vahetuskeskkonnateenused ja emiteerimisteenused), suurim aga 250 000 eurot (ülekandeteenused). Krüptovaraturgude määrusest tulenevad nõuded on palju leebemad:

• kauplemisplatvormidele 150 000 eurot,
• varahaldajatele ja vahetuskeskkondadele (maakleritele) 125 000 eurot,
• ja kõikidele teistele 50 000 eurot.

Veel üks oluline üldine nõue on paigutada klientide vahendid panka ja seda kindlasti teenuseosutaja enda kontost erinevale kontole.

* Krüptovaraturgude määruse eelnõu: „Kui krüptovarateenuseid osutatakse täielikult detsentraliseeritult ilma vahendajata, ei peaks need kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse.” Samas dokumendis aga on märgitud, et krüptovaraturgude määrus on kohaldatav ka siis, „kui osa sellistest tegevustest või teenustest teostatakse detsentraliseeritult”. Seetõttu on praegu keeruline öelda, kui palju (tehnilist, haldusalast, õiguslikku vms) detsentraliseeritust on vaja, et jääda väljapoole selle määruse kohaldamisala.

Rahapesu Andmebüroo ja vana tegevusloa tulevik

Üks kõige olulisemaid krüptovaraturgude määrusega sisse seatavaid muudatusi on määrusel põhinev tegevusluba. Tegevusluba saab olema kõikides liikmesriikides ühetaoline, kuna kõik krüptovarateenuse osutajad peavad taotlema ühesugust tegevusluba samade nõuetega, samade kohustustega ja sama menetluskorra järgi.

Oluline on tähele panna, et krüptovaraturgude määrusel põhinevat tegevusluba on siiski vaja eraldi taotleda. Hakkab toimima uus eraldi (senisest loodetavasti läbipaistvam) taotlemisprotsess, mille käigus asjaomane ametiasutus hindab taotlust ja otsustab lõpuks anda tegevusloa (või sellest keelduda). Praegust RahaPTS-i alusel antud tegevusluba ei ole võimalik üle kanda, muuta või muud moodi uue loa menetlust kiirendada.

Tegevusluba hakkab hõlmama praeguseid RahaPTS-is loetletud teenuseid ja uusi teenuseliike, mida ei ole seni reguleeritud. Seega näeme uue määruse jõustumisel muudetud nõudeid teenuseosutajatele (sealhulgas RahaPTS-is sätestatud nõuete võimalikku liigseks muutumist) ja erinõudeid iga teenuseliigi suhtes.

Seni on virtuaalvääringu teenusepakkujate järelevalveasutusena tegutsenud Rahapesu Andmebüroo. See muutub ja eeldatavasti hakkab Rahapesu Andmebüroo asemel sellega tegelema Finantsinspektsioon. See tähendab, et krüptovaraturgude määruse alusel esitatakse taotlused Finantsinspektsioonile, kes vaatab need läbi ja teeb otsuse tegevusluba anda või andmata jätta. Samuti hakkab Finantsinspektsioon tegema järelevalvet, väljastama ettekirjutusi ja tühistama tegevuslubasid, kui see on põhjendatud. Praegustest tegevuslubadest saavad „vanad” tegevusload ja need aeguvad, kui krüptovaraturgude määrus jõustub.

Krüptovaraturgude määruses loetletud krüptovarateenused

Nagu eespool mainitud, hakkavad krüptovaraturgude määruse kohaldamisalasse kuuluma praegu RahaPTS-is loetletud teenused ja uued teenuseliigid, mida ei ole seni reguleeritud.

Krüptovaraturgude määruses loetletakse järgmised krüptovarateenused:

• krüptovara hoidmine ja haldamine kolmandate isikute nimel,
• krüptovaraga kauplemise platvormi haldamine,
• krüptovara vahetamine raha vastu,
• krüptovara vahetamine muu krüptovara vastu,
• krüptovaraga seotud korralduste täitmine kolmandate isikute nimel,
• krüptovarade turundamine ostjatele,
• krüptovaraga seotud korralduste vastuvõtmine ja edastamine kolmandate isikute nimel,
• krüptovara kohta nõu andmine.

Nii saab praegusest rahakotiteenusest (nagu see on RahaPTS-is määratletud) krüptovarade hoidmine ja haldamine kolmandate isikute nimel.

Praegune (RahaPTS-is määratletud) vahetamise teenus jagati mitmeks eri teenuseks:

• krüptovara kauplemisplatvormi haldamine,
• krüptovara vahetamine raha vastu,
• krüptovara vahetamine muu krüptovara vastu.

Nagu näha, ei ole krüptovara emiteerimine teenusena loetletud. Krüptovara emiteerimiseks ei ole vaja tegevusluba, kuid kehtivad üksikasjalikud nõuded ja mõnel juhul on vaja autorisatsiooni, olenevalt vara liigist (vt allpoolt).

Varade taksonoomia

Krüptovaraturgude määruses eristatakse nelja liiki varasid, millele kehtivad vastavad nõuded.

1. Krüptovara on „väärtuse või õiguse digitaalne esitus, mida on võimalik üle kanda ja salvestada elektrooniliselt, kasutades hajusraamatu tehnoloogiat või muud sarnast tehnoloogiat”. Sellesse „universaalsesse” kategooriasse peaks kuuluma enamik krüptovarasid, sealhulgas näiteks Bitcoin ja Ether.
2. Kasutustoken on krüptovara alamliik, „mille ainus eesmärk on anda juurdepääs kaubale või teenusele, mida pakub või osutab selle emitent”. Kasutustokenite emiteerimise suhtes kehtestatakse leebemad nõuded, kuid eeldatavasti ei näe me neid palju.
3. Varapõhise tokeni eesmärk on säilitada stabiilne väärtus, järgides teatava valuutakorvi, kaubakorvi, krüptovarade korvi või muude, usaldusrahade hulka mitte kuuluvate üksikvarade korvi väärtust või olles sellise korvi väärtusega seotud.
4. E-raha tokeni eesmärk on säilitada stabiilne väärtus, järgides ühe ametliku usaldusrahavääringu väärtust; niisuguste tokenite hulka kuuluvad näiteks USDC, USDT, BUSD ja EUROC. See kontseptsioon ja enamik sellega seotud nõudeid tulenevad senisest EL-is kehtivast e-raha regulatiivsest käsitusviisist.

Väärib märkimist, et krüptovaraturgude määruse kohaldamisalasse kuulumise seisukohast ei ole tähtsust sellel, kui stabiilne münt on algoritmipõhine – see kuulub määruse kohaldamisalasse, kui see vastab ühelegi eespool kirjeldatud määratlusele, mehhanism ei mängi siinpuhul rolli.

Peamised reguleerivad nõuded krüptovarateenuse osutajatele ja nende kohustused

Olgugi et krüptovaraturgude määrus on üksikasjalikum ja keskendub krüptovaradele, on paljud krüptovarateenuse osutajatele kehtestavatest kohustustest Eestis RahaPTS-i kaudu juba jõus. Seepärast tõstaksime praegu esile vaid selgelt uued või muutunud kohustused:

• krüptovarateenuse osutajatel peab olema registrijärgne asukoht Euroopa Liidu liikmesriigis, kus toimub vähemalt osa asjaomase krüptovarateenuse osutaja tegevusest, mis on seotud krüptovaradega, samuti peab tema tegeliku juhtimise koht olema Euroopa Liidus ja vähemalt üks juhtidest peab olema Euroopa Liidu resident;
• krüptovarateenuse osutajad peavad tegema avalikult kättesaadavaks enda kehtestatud põhimõtetele vastavad menetlused huvide konfliktide tuvastamiseks, vältimiseks, juhtimiseks ja avalikustamiseks;
• krüptovarateenuse osutajatel peab pidevalt olema usaldatavusnõuete kaitsepuhver omavahendite nõude või kindlustuslepingu kujul, mis hõlmab Euroopa Liidu territooriume, kus aktiivselt krüptovarateenuseid osutatakse;
• krüptovarateenuse osutajad peavad korraldama kõikide oma krüptovarateenuste, tegevuste, korralduste ja tehingute kohta käivate andmete säilitamise ja võimaldama klientidel neid andmeid saada;
• krüptovarateenuse osutajad peavad viivitamata paigutama iga kliendi rahalised vahendid keskpanka või krediidiasutusse. Krüptovarateenuse osutajad võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et klientide rahalisi vahendeid hoitakse keskpangas või krediidiasutuses kontol või kontodel, mis on eristatavad niisugustest võimalikest kontodest, mida kasutatakse sellele krüptovarateenuse osutajale kuuluvate rahaliste vahendite hoidmiseks;
• krüptovarateenuse osutajad, kes tuginevad tegevusfunktsioonide täitmisel kolmandatele isikutele, võtavad kõik mõistlikud meetmed, et vältida lisanduvat operatsiooniriski:
  • tegevuse edasiandmise tulemusel ei tohi delegeerida krüptovarateenuse osutaja vastutust kellelegi teisele;
  • tegevuse edasiandmise tulemusel ei tohi muutuda krüptovarateenuse osutajate ja nende klientide vahelised suhted ega krüptovarateenuse osutajate kohustused oma klientide ees;
  • krüptovarateenuse osutajatel peab olema otsene juurdepääs asjakohasele teabele edasiantud teenuste kohta;
  • krüptovarateenuse osutajatel peab olema tegevuse edasiandmise, sealhulgas hädaolukorrakavade ja väljumisstrateegiate poliitika;
  • krüptovarateenuse osutajad sõlmivad tegevuse edasiandmisega seotud kolmandate isikutega kirjaliku lepingu. Selles kirjalikus lepingus määratakse kindlaks nii krüptovarateenuse osutajate kui ka asjaomaste kolmandate isikute õigused ja kohustused ning nähakse ette, et asjaomased krüptovarateenuse osutajad võivad lepingu lõpetada,
• keskkonna , sotsiaal- ja juhtimisalased erinõuded;
• krüptoteenuse osutajad peavad kehtestama asjakohase kava tegevuse nõuetekohaseks lõpetamiseks;
• krüptoteenuse osutajad peavad kehtestama nõuetekohase kaebuste käsitlemise korra ja seda säilitama, teavitades kliente võimalusest esitada kaebus.

Olenevalt teenustest, mida krüptovarateenuse osutajad pakuvad, ja igast teenuseliigist tulenevate konkreetste riskide tõttu allutatakse krüptovarateenuse osutajad teenusespetsiifilistele nõuetele. Käsitleme neid nõudeid teises artiklis.

Toome välja ka olulised lisandused, mis tuleb esitada tegevusloa taotlemisel:

• tegevuskava, milles on näidatud krüptovarateenuste liigid, mida krüptovarateenuse osutaja soovib osutada, sealhulgas nende teenuste turustamise koht ja viis,
• kõkide krüptovarateenuse osutaja kuuluvate füüsiliste isikute puhul ja kõigi füüsiliste isikute puhul, kellele kuulub otseselt või kaudselt vähemalt 20% aktsiakapitalist või hääleõigusest, tõend selle kohta, et karistusregistris puuduvad kanded seoses äriõiguse, maksejõuetusõiguse, finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide, rahapesuvastaste õigusaktide, terrorismivastase võitluse õigusaktide ja kutsealast vastutust käsitlevate siseriiklike sätete rikkumisega,
• tõend selle kohta, et kõikidel krüptovarateenuse osutaja juhtorganisse kuuluvatel füüsilistel isikutel on krüptovarateenuse osutaja juhtimiseks piisavad teadmised, oskused ja kogemused ning et kõnealustel füüsilistel isikutel on kohustus pühendada oma ülesannete täitmisele piisavalt aega,
• krüptovarateenuse osutaja kliendikaebuste käsitlemise korra kirjeldus,
• kliendi krüptovarade ja rahaliste vahendite eraldamise menetluse kirjeldus,
• turu kuritarvitamise tuvastamise menetluse ja süsteemi kirjeldus,
• kui krüptovarateenuse osutaja kavatseb tagada krüptovarade hoidmise ja haldamise kolmandate isikute nimel, siis hoidmispoliitika kirjeldus,
• kui krüptovarateenuse osutaja kavatseb korraldada krüptovaradega kauplemise platvormi, siis kauplemisplatvormi tegevuseeskirjade kirjeldus,
• kui krüptovarateenuse osutaja kavatseb vahetada krüptovara usaldusraha vastu või muu krüptovara vastu, siis mittediskrimineeriva äripoliitika kirjeldus,
• kui krüptovarateenuse osutaja kavatseb täita krüptovaradega seotud korraldusi kolmandate isikute nimel, siis täitmispoliitika kirjeldus,
• kui taotleja kavatseb vastu võtta ja edastada krüptovaraga seotud korraldusi kolmandate isikute nimel, siis tõend selle kohta, et füüsilistel isikutel, kes taotleva krüptovarateenuse osutaja nimel nõustavad, on oma kohustuste täitmiseks vajalikud teadmised ja asjatundlikkus.

Nõuded varade emiteerimisele

Niisuguste varade emiteerimisel, mis ei ole varapõhised tokenid ega e-raha tokenid:

• nõue koostada ja avaldada valge raamat;
  • ei pea olema eelnevalt heaks kiidetud, kuid vaja on teatada kohalikule pädevale ametiasutusele ja valge raamatu suhtes on arvukalt nõudeid,
  • võimalus valget raamatut muuta
• nõuded reklaamteadete suhtes;
• dokumentide eelnevat heakskiitmist ei ole, küll aga on kohustus teavitada päritoluliikmesriigi pädevat asutust 20 tööpäeva enne valge raamatu avaldamist;

Nähakse ette erandid, mil valge raamatu koostamise ja avaldamise kohustust ei ole:

• krüptovarasid pakutakse tasuta;
• krüptovarasid pakutakse vähem kui 150 füüsilisele või juriidilisele isikule liikmesriigi kohta;
• väike pakkumine – ei ületa 12 kuu jooksul 1 miljonit eurot (või samaväärset summat);
• pakkumine on suunatud üksnes kutselistele investoritele ja krüptovarasid võivad omada vaid kutselised investorid.

Nagu mainitud, on krüptovaraturgude määruse eesmärk ka pakkuda tarbijatele ja investoritele kaitset. See kajastub tarbija õiguses taganeda krüptovara ostutehingust 14 kalendripäeva jooksul. Emitent peab seda võimaldama nii, et tarbijale ei teki kulusid ja tarbijalt ei küsita põhjendust ega selgitust.

Varapõhiseid tokeneid peetakse riskantsemateks ja neid reguleeritakse rangemalt.

• Emitendid peavad taotlema luba (sealhulgas valge raamatu heakskiitmist);
  • erandid:
    • ringluses olevate varapõhiste tokenite keskmine summa, mis on arvutatud 12 kuu kohta, ei ületa 5 miljonit eurot (või samaväärset summat);
    • pakkumine on suunatud üksnes kutselistele investoritele ja tokeneid võivad omada vaid kutselised investorid,
  • valge raamatu muutmine on lubatud, kuid sel juhul on vaja uut heakskiitu
• ranged nõuded taotlusele ja sellega seotud dokumentatsioonile;
• kohustus omada reservvarasid;
• kohustus korrapäraselt auditeerida ja lasta sõltumatult auditeerida reservvarasid iga kuue kuu tagant;
• kohustus avaldada vähemalt igal kuul ringluses olevate varapõhiste tokenite summa ning reservvarade väärtus ja koosseis.

E-raha tokenid

• Vajalik on krediidiasutuse või e-raha asutusena tegutsemise luba;
• nõue koostada ja avaldada valge raamat, teavitades sellest ka pädevat ametiasutust;
• valget raamatut on lubatud muuta – sellest tuleb koos põhjustega teavitada avalikkust ja pädevat ametiasutust
• kohaldatakse e-raha direktiivi;

Ülaltoodu ei kehti:

• • e-raha tokenite suhtes, mida turustavad, levitavad ja omavad kutselised investorid
  • kui ringluses olevate e-raha tokenite keskmine summa, mis on arvutatud 12 kuu kohta, ei ületa 5 miljonit eurot või samaväärset summat.

Lisaks tutvustatakse krüptovaraturgude määrusega varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite suhtes „olulisuse” mõistet. Olulised varapõhised tokenid ja e-raha tokenid on need, mille kasutuselevõtt ületab teatavad künnised, ning need tokenid peavad vastama rangematele usaldatavus-, juhtimis- ja likviidsusnõuetele. Varapõhist tokenit või e-raha tokenit peetakse oluliseks, kui järgnevalt loetletud kriteeriumide hulgast on täidetud kolm (veel täpsustamisel Euroopa Liidu poolt):

• rohkem kui 10 miljonit omanikku,
• rohkem kui 5 miljardi euro suurune turukapitalisatsioon,
• tehingute arv ületab 2,5 miljonit tehingut päevas ja tehingute väärtus ületab 500 miljonit,
• emitent on määratud digiturgude määruse kohaselt pääsuvalitsejaks,
• emitenti peetakse rahvusvahelises mastaabis oluliseks, sealhulgas seoses kõnealuse tokeni kasutamisega makseteks ja ülekanneteks,
• mil määral on kõnealune token ja finantssüsteem omavahel seotud,
• emitendid pakuvad muidki varapõhiseid tokeneid, e-raha tokeneid või krüptovarateenuseid.   

Samuti on väga oluline märkida, et krüptovaraturgude määruse artikkel 36 keelab varapõhiste tokenite emitentidel ja krüptovarateenuse osutajatel maksta varapõhiste tokenite omanikele intressi ning artikkel 45 keelab e-raha emitentidel ja krüptovarateenuse osutajatel maksta e-raha tokenite omanikele intressi.

Liigseks muutuvad RahaPTS-i nõuded

Mitu olulist RahaPTS-is sätestatud nõuet võivad muutuda üleliigseks, kuna neid krüptovaraturgude määrusega ette ei nähta:

• auditeerimisega seotud nõuded

Virtuaalvääringu teenusepakkujate suhtes ei ole enam spetsiiilist majandusaasta aruande auditeerimise nõuet, samuti ei nõuta välis- ega siseaudiitori olemasolu. Siiski kehtib seadusest tulenev üldine auditeerimisnõue (põhineb parameetritel nagu tulu, varad jms). 

• kõrghariduse nõue

Kuigi krüptovarateenuse osutaja juhtorgani liikmetel ja varapõhise tokeni juhtorgani liikmetel peavad olema piisavalt hea maine ning teadmised, kogemused ja oskused oma ülesannete täitmiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemiseks, ei nõuta neilt kõrgharidust ega seda, et nad oleksid Eesti residendid. Siiski peab vähemalt üks krüptovarateenuse osutaja direktor olema Euroopa Liidu resident.

Mis saab edasi?

Sotsiaalmeedias ja krüptokeskkondades on palju ja aktiivselt arutletud krüptovaraturgude määruse ja selle võimaliku mõju üle krüptovaldkonnale. Paljud väljendavad muret kasvava regulatiivse koormuse ning selle võimaliku mõju pärast innovatsioonile ja konkurentsile kõnealuses sektoris.

Mõned kommentaatorid on ka juhtinud tähelepanu sellele, et krüptovaraturgude määrus ei hõlma teatavaid tegevusvaldkondi, nagu panustamine ja väljalaenamine või täielikult detsentraliseeritud lahendused. Seega varjutab tulevast määrust kahtluseloor selle tõhususes krüptoturgude ohtude lahendamises. Seejures tehakse juba ka üleskutseid luua krüptovaraturgude määruse „versioon 2.0”.

Nendest murekohtadest hoolimata usume, et krüptovaraturgude määrus on oluline samm edasi krüptovaldkonna reguleerimise protsessis, kuna see pakub turuosalistele selgust ja kindlust, kaitstes ka investoreid. Loodame, et see määrus aitab edaspidi kasvatada usaldust ja kindlust antud sektori suhtes, mis omakorda soodustab krüptovarade ja virtuaalvääringute suuremat kasutuselevõttu. Saab olema põnev näha, kuidas see kujundab krüptovaldkonna tulevikku Euroopa Liidus ja mujal maailmas.

Oluline on märkida, et eeldatavasti jõustub krüptovaraturgude määrus Euroopa Liidu liikmesriikides 2024. aastal. Täpne Eestis rakendamise ajakava ei ole veel selge, kuid praegused virtuaalvääringu teenusepakkujad peaksid hoidma end kursis edasiste uuendustega ja alustama valmistumist juba praegu, et olla valmis täitma uusi (eelkõige teenusespetsiifilisi) nõudeid, kui need jõustuvad. Seda enam, et krüptovaraturgude määruse nõuete täitmata jätmine võib kaasa tuua märkimisväärseid trahve (mis võivad teatavatel juhtudel ulatuda 12,5%-ni majandusüksuse aastakäibest), perioodilisi karistusmakseid, tegevusloa tühistamist/peatamist või füüsilise isiku tagandamise juhtivalt ametikohalt või lausa niisugusel ametikohal töötamise keelu.

Grant Thornton Baltic OÜ mõistab väljakutseid, mis kaasnevad keerukate regulatsioonide ja nõuetega kaasaskäimisel, mistõttu pakume siseauditeerimise ja äririskide juhtimise nõustamise teenuseid. Meie kogenud spetsialistid aitavad Teil orienteeruda regulatiivsel maastikul ja rakendada tõhusaid vastavusprogramme, mis minimeerivad riske ja suurendavad kasvuvõimalused. Võtke meiega ühendust juba täna, et saada teada, kuidas saame aidata Teil saavutada oma ärieesmärke, järgides samal ajal uue määruse nõudeid.