Tutvuge meie spetsialistide kirjutatud artiklitega

Vanemapuhkuselt tööle naastes võib töötajat oodata muutunud töökorraldus ja palgaerinevus kolleegidega. Seaduse järgi nii teha ei tohi.

Oleme koostanud Euroopa tööõigusele pühendatud põhjaliku ülevaate, mis annab infot 15 olulises Euroopa jurisdiktsioonis kehtiva tööõiguse raamistiku kohta ning aitab rahvusvahelistel tööandjatel paremini mõista eri turgude regulatiivset keskkonda ja sellega seotud praktilisi nõudeid.

“Teabevara tunnis” räägitakse, kuidas tööandjad saavad töövaidlusi ennetada, millistele personaliprotsessidele tasub erilist tähelepanu pöörata ning kuidas tegutseda olukorras, kus vaidlus on juba tekkimas. Arutatakse, millised vead töölepingu lõpetamisel suurendavad vaidlusriski, kuidas korrektselt dokumenteerida tööalaseid otsuseid ning millal võiks tööandja kaaluda kompromissi asemel vaidluse lõpuni pidamist.

Pea kõigisse avaldustesse, mis töötajad on esitanud töövaidluskomisjonile, on pikitud nõue moraalse kahju hüvitamiseks, kirjeldab tööinspektsiooni peadirektor komisjoni juhatajate hinnangut.

See tehisaru abiline aitab hinnata töölepingu vastavust kehtivale tööõigusele ja tuvastada võimalikud riskikohad. Assistent sobib kõigile, kes soovivad teha töölepingu dokumendile (PDF-is või Wordis) esmast kontrolli, tuvastada puudused ja vähendada õiguslikke riske enne lepingu kasutamist või allkirjastamist.

13. veebruaril jõustusid töölepingu seaduse muudatused, mis avavad ukse paindlikumale töökorraldusele ning annavad töötajatele ja tööandjatele uuendusliku võimaluse sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid.

Kui tööandja pole psühholoogiliselt turvalise töökeskkonna loomisega tegelenud, jõuavad töökiusu kahtlusega kaasused töövaidluskomisjoni. Kui kius tuvastatakse, tuleb tööandjal avada rahakotirauad. Kuula „Kasvukursil” saadet vaimsest tervisest. Külas on Grant Thornton Balticu personalijuht Marge Litvinova, firma juhtiv õigusnõustaja Merli Kesküla ja peaasi.ee esindaja, organisatsioonide partner Marja Leisk. Saadet juhib Lauri Leet.

Riigikogu on heaks kiitnud mitmed töösuhteid mõjutavad muudatused, millest paljud jõustuvad järgneva aasta jooksul ja muudavad töö tegemist puudutavate kokkulepete sisu. Siin artiklis vaatame üle need uuendused, mis nii tööandjat kui ka töötajat enim mõjutavad.

Ülevaade 15 riigi kaugtöö arengutest enne, ajal ja pärast Covid-19 pandeemiat.

16. aprillil 2024 võttis riigikogu vastu seaduse, mis võimaldab pikaajalisel haiguslehel olijatel jätkata kohandatud tingimustel töötamist.

Töölepingu erakorralise ülesütlemise puhul on kõige olulisem kirjaliku taasesitamise võimalus. Töötaja olgu sõnastuses täpne ja tööandja kiire reageerima.

Palgaarvestus ja tööõigus teenuse sisseostmine on populaarne Eesti ettevõtjate seas. Selle põhjuseks on nii asjaolu, et töötasu arvestus võtab palju aega ning nõuab ajakohase tarkvara kasutamist, kui ka see, et tuleb kursis olla tihti muutuvate seadustega.

Alates 1. jaanuarist 2024 jõustuvad töölepingu seaduses mitmed muudatused sätete sõnastustes, mis on tingitud muudatustest perekonnaseaduses.

Tööõiguses toimuvad varsti mitmed muudatused, mis hakkavad otseselt mõjutama töötajate igapäevast tööelu ja -korraldust. Muudatused käsitlevad nii töötajate õigusi kui ka hüvesid.

Töölepingu seaduses on ette nähtud hüvitised mitmeteks puhkudeks nii töötaja kui ka tööandja kasuks. Riigikohtu praktikas on neid hüvitisi käsitletud kui kahjuhüvitisi, mille puhul peavad pooled tõendama tekkinud kahju.

Koroonaaeg hakkab kõige muu maailmas toimuva taustal unustuse hõlma vajuma, kuid kodukontor on tulnud, et jääda. Seda kinnitab 19. novembril 2022 jõustunud töötervishoiu ja tööohutuse seadus, mis paneb täpsemalt paika töötaja ja tööandja vastutuse kodukontori korraldamisel.