Töölepingu erakorralise ülesütlemise puhul on kõige olulisem kirjaliku taasesitamise võimalus. Töötaja olgu sõnastuses täpne ja tööandja kiire reageerima.
Palgaarvestus ja tööõigus teenuse sisseostmine on populaarne Eesti ettevõtjate seas. Selle põhjuseks on nii asjaolu, et töötasu arvestus võtab palju aega ning nõuab ajakohase tarkvara kasutamist, kui ka see, et tuleb kursis olla tihti muutuvate seadustega.
Tööõiguses toimuvad varsti mitmed muudatused, mis hakkavad otseselt mõjutama töötajate igapäevast tööelu ja -korraldust. Muudatused käsitlevad nii töötajate õigusi kui ka hüvesid.
Töölepingu seaduses on ette nähtud hüvitised mitmeteks puhkudeks nii töötaja kui ka tööandja kasuks. Riigikohtu praktikas on neid hüvitisi käsitletud kui kahjuhüvitisi, mille puhul peavad pooled tõendama tekkinud kahju.
Koroonaaeg hakkab kõige muu maailmas toimuva taustal unustuse hõlma vajuma, kuid kodukontor on tulnud, et jääda. Seda kinnitab 19. novembril 2022 jõustunud töötervishoiu ja tööohutuse seadus, mis paneb täpsemalt paika töötaja ja tööandja vastutuse kodukontori korraldamisel.
Töölepingu seadusesse võeti üle Euroopa Liidu direktiiv läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta. Vastavad seadusemuudatused jõustuvad 1. augustil 2022, aga tööandjatel oleks mõistlik juba praegu selleks kuupäevaks valmistuma hakata.
Tööandjad puutuvad kokku kolme olulise aspektiga, mis viivad tööandja ja töötaja töösuhteni: need on töövestlus, lepingueelsed läbirääkimised ja taustakontroll (viimane muidugi töötaja nõusolekul). Selles artiklis me neil etappidel põhjalikumalt ei peatu, vaid vaatame lähemalt töösuhte algust.
Alates 1. aprillist 2022, mil töölepingu seaduses muutub lapsepuhkuse võtmise süsteem, tekib kõigil alla 14-aastase lapse vanematel õigus saada kümme tööpäeva tasustatud lapsepuhkust iga alla 14-aastase lapse kohta.
Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele (TTOS) peab tööandja koostama töökeskkonna riskianalüüsi. See on kohustuslik neile tööandjatele, kel on vähemalt üks töötaja (välja arvatud julgeolekuasutused).
Riigipühad ja topelt tasu: jaanipäev ja võidupüha ei ole enam kaugel, mistõttu on õige aeg juhtida tähelepanu riigipühadel töötamisele. Kas ja millal on töötajal lühendatud tööpäev või õigus vabale päevale? Millised on erandjuhud?
Tänaseks on Eestis seljatatud kaks viiruslainet, ja nagu eelmisel kevadel, seisame ka praegu silmitsi rahulikuma perioodiga. See toob omakorda esile uued küsimused - kuidas vaikselt naasta n-ö tavatööellu ning žongleerida ettevõtte ja töötajate vajaduste vahel, seejuures edasist töökorraldust arvesse võttes. Teemast kirjutab Grant Thornton Balticu personalijuht Marge Litvinova.
Koroonakriisist tingitud piirangute tõttu on paljud tööandjad väga keerulises olukorras. Kui käive on langenud, tuleb analüüsida, kas keerulisest ajast aitab üle uue töötasu hüvitise taotlemine, töötajate palga ajutine vähendamine, nende korralisele puhkusele saatmine või suisa koondamine.
Kui kõik läheb plaanipäraselt, muutub koroonavaktsiin kõigile soovijatele kättesaadavaks maikuus (vaktsineeri.ee andmeil). Kas see võib aga kaasa tuua olukorra, kus tööandja kohustab töötajat vaktsineerima ja keeldumise korral lõpetab temaga töölepingu?