Tööõigus

Las kukkuda kookospähklid, sest kaugtöö on nüüd täpsemini reguleeritud

Merli Kesküla
Autor:
insight featured image
Contents

Koroonaaeg hakkab kõige muu maailmas toimuva taustal unustuse hõlma vajuma, kuid kodukontor on tulnud, et jääda. Seda kinnitab 19. novembril 2022 jõustunud töötervishoiu ja tööohutuse seadus, mis paneb täpsemalt paika töötaja ja tööandja vastutuse kodukontori korraldamisel.

Klassikaline näide palmi all puhkavast töötajast, kes kokkulepitud tööajal arvutiklahve klõbistades õnnetult kookospähkliga vastu pead saab, on anekdootlik linnalegend, kuid praktikas tööandjale keeruline päris probleem. Miks? Selline õnnetus kvalifitseeriti eelneva regulatsiooni kohaselt tööõnnetuseks. Uuendatud seadus paneb täpsemalt paika kaugtöö korraldamise reeglid, mis absurdseid tööõnnetusi praktikas vältima peaks.

Esmalt, kodukontorilembene töötaja ei erine kuidagi töötajast, kes tipptunni ummikuid trotsides regulaarselt kontoris käib. Tööandja peab kaugtöötajale samuti tagama sobilikud töövahendid, korraldama regulaarse tervisekontrolli, maksma haigushüvitisi ja uurima tööõnnetuse põhjuseid. Küll aga näeb seadus kaugtöö puhul tööandja kohustustes ette erisused, mis möönavad tööandja lühikesi käsi kodukontoris tehtava töö korraldamise teatud aspektides.

Riskide hindamisest ei pääse

Üks selline tööandja kohustus on töökeskkonna riskide hindamine. Riskide hindamisel tuleb lähtuda töö iseloomust, samuti töökohtade ja töövahendite kasutamisega ning töökorraldusega seotud riskidest. Olukorras, kus töötaja teeb kaugtööd eri kohtades (näiteks kodus, suvilas, kohvikus või palmi all), ei ole tööandjal reaalselt võimalik kõiki võimalikke kaugtöökohti kontrollida ega riske hinnata. Abiks saab võtta vestlused, fotod, videosalvestised või muud dokumendid, võimalusel minna kohapeale. Siin tuleb siiski arvestada, et ilma töötaja nõusolekuta tema kodus riskihindamist teha ei saa, sest kodu puutumatust kaitseb põhiseadus. Tööandja saab koostada kohustusliku kaugtöö riskide hindamise küsimustiku, mis tuleb igal töötajal täita enne tema kaugtööle lubamist. Kõige üldisem võimalus on kajastada kaugtööga seotud riskid riskianalüüsis üldistatud kujul. Töökeskkonna riskianalüüsi koostamisel soovitame konsulteerida oma ala ekspertidega, kes oskavad riskide tasakaalustamiseks soovitada abinõusid töötaja terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks.

Tööandja peab enne töötaja kaugtööle lubamist töötajat juhendama ohtudest ja nende tervisemõjudest ning tervisekahjustuse vältimise abinõudest. Kontoritöötaja puhul tähendab see juhiseid ergonoomiliselt õigetest tööasenditest ja -võtetest, elektri- ja tuleohutusnõuetest ning keskkonna saastamisest hoidumise juhistest vms. Need on mõistlik kirja panna töökorralduse juhistesse või koostada eraldi kaugtöö juhised. Eriti oluline on seejuures pöörata tähelepanu kaugtööga kaasnevate riskide ennetamise abinõudele. Vastavat juhendamist tuleb jätkata regulaarselt, et tagada töötaja piisavad teadmised ohutu kaugtöö tagamiseks.

Kaugtöö töökoht sisustatakse kokkuleppel

Poolte kokkuleppel peab kujundama ja sisustama kaugtöö töökoha. Sisuliselt on see kokkulepe selle kohta, kes ostab sobiva töölaua ja -tooli või muu vajaliku kodukontori mööbli. Tööandja ei pea sisustama kaugtöö tegemiseks sobivat töökohta, kui see on töötajal kodus, suvilas või mujal juba olemas või töötaja on nõus töökoha ise tagama. Samuti ei pea tööandja kujundama kaugtöö tegemise kohta, mis asub väljaspool töötaja elukohta, näiteks raamatukogus või kohvikus. Kokkuvõttes tasub kaugtööhuvilistel silmas pidada, et tööandja ei pea töötaja nõudmisel kaugtöö kohta sisustama ning tööandjal ei ole õigust sama nõuda töötajalt. Kui pooled ei saavuta kokkulepet kaugtöökoha sisustamisel, siis ei tohiks kaugtöö tegemise võimalus üldse kõne all olla.

Kõikide tööandja kohustuste tasakaalustamiseks on töötajal kohustus vastavalt tööandja juhistele ise tagada oma töökeskkonna ohutus ja sobivad töötingimused. Töötaja töötervishoiu ja tööohutusalased kohustused ei vabasta tööandjat asjakohasest vastutusest, välja arvatud vastutuse piiramine juhul, kui tööandja on teinud kõik endast võimaliku, kuid töötaja on tegutsenud juhiseid eirates. Kõik eelnev tähendab piltlikult seda, et kui tööandja on andnud töötajale juhise kaugtööd tehes palmi all istumist vältida ja töötaja seda soovitust eirab, ei saa tööandjat kookospähkli tekitatud vigastuste ja tööõnnetuse vältimata jätmise eest vastutusele võtta.