Tööõigus

Loe, mis muutub haigushüvitiste, tööaja ja miinimumpalgaga!

insight featured image
Contents

Autor: Anastassia Volmerson

Tööõiguses toimuvad varsti mitmed muudatused, mis hakkavad otseselt mõjutama töötajate igapäevast tööelu ja -korraldust. Muudatused käsitlevad nii töötajate õigusi kui ka hüvesid. 

1. Alates juulikuust makstakse haigushüvitist alates neljandast päevast

01.07.2023 jõustub töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatus, mis puudutab haigushüvitiste maksmist.

Koroonapandeemia tõttu kehtis alates 2021. aasta algusest haigushüvitiste maksmise kord, mis soodustas töötajate koju jäämist esimeste haigussümptomite ilmnemisel. Seni kehtinud korra kohaselt maksis tööandja hüvitist haigestumise teisest kuni viienda päevani ning Tervisekassa (endine Eesti Haigekassa) maksis hüvitist alates kuuendast päevast. Esimese haiguspäeva eest hüvitist ei makstud, see oli töötaja omavastutus.

Alates 01.07.2023 taastatakse enne pandeemiat kehtinud kord, millega muutub haigushüvitiste maksmine. Haiguslehed, mis võetakse alates 01.07.2023, hüvitatakse järgmiselt: tööandja maksab hüvitist haigestumise neljandast päevast kuni kaheksanda päevani ning alates üheksandast päevast maksab hüvitist Tervisekassa. Töötaja jaoks tähendab see, et esimese kolme päeva eest ta haigushüvitist ei saa.

Tervisekassa makstav hüvitise määr säilib, see on 70% töötaja keskmisest töötasust. Tööandja lähtub töötajale viimase kuue kuu jooksul makstud keskmisest töötasust. Haigushüvitise arvutamise vajaduse tekke kuuks loetakse kuu, millal haigusleht avati. Haigushüvitis arvutatakse alati kalendripäevatasuna.

2. Töötajate puhkeaega käsitleva direktiivi uus tõlgendus

Hiljuti jõustunud Euroopa Kohtu otsus tõlgendas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi tööaja korralduse teatavate aspektide kohta. Kõnealune tõlgendus toob kaasa muudatused töö- ja puhkeaja korralduses.

Kohtuotsus puudutab igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamist. Eestis kehtiva töölepingu seaduse kohaselt peab töötajale iga 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääma vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega. Iganädalase puhkeaja miinimumnõuded erinevad sõltuvalt sellest, kas töötaja töötab summeeritud tööaja arvestuse alusel või mitte. Päevaviisilise tööaja arvestusega töötaja peab puhkama vähemalt 48 tundi järjest ja summeeritud tööaja arvestuse korral 36 tundi seitsme päeva kohta.

Iganädalase puhkeaja andmist arvestati enne kohtuotsuse jõustumist selliselt, et igapäevane puhkeaeg kuulus iganädalase puhkeaja sisse. Euroopa Kohus asus aga seisukohale, et direktiivis ette nähtud õigus igapäevasele puhkeajale ja õigus iganädalasele puhkeajale on kaks iseseisvat õigust, millel on eri eesmärgid. Seetõttu tuleb tagada, et töötajad saaksid neid õigusi tegelikult kasutada. Euroopa Kohus leiab, et iganädalasele puhkeajale peab liitma igapäevase puhkeaja. Vastav tõlgendus on suunatud töötaja tõhusama tervisekaitse tagamiseks.

Euroopa Kohtu direktiivi uus tõlgendus ja selle alusel puhkeaja arvutamine ei mõjuta esmaspäevast reedeni kaheksa tundi päevas töötavaid inimesi. Graafiku alusel töötavate inimeste jaoks võib aga töökorraldus muutuda. Iganädalasele puhkeajale 36 või 48 tunni ulatuses lisandub igapäevase puhkeaja miinimumnõue ehk 11 tundi, mis teeb vastavalt 47 või 59 järjestikust tundi iganädalast puhkeaega. Muudatustega kohanemiseks on antud aega kuni selle aasta lõpuni. Uue tõlgenduse rakendamine algab alates 1. jaanuarist 2024.

3. Töötasu alammäära tõus muutub astmeliseks

Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees, Eesti Tööandjate Keskliidu juht ning majandus- ja infotehnoloogia minister allkirjastasid 30. mail hea tahte kokkuleppe, millega kinnitasid alampalga tõusu mudeli järgmiseks neljaks aastaks. Kokkuleppega seati eesmärk tõsta töötasu alammäära astmeliselt ja jõuda 2027. aastaks alammäärani, mis ulatuks 50%-ni keskmisest brutopalgast.

Alampalka tõstetakse astmeliselt. Alampalk moodustab keskmisest palgast teatud protsendi, mida on plaanitud tõsta igal aastal. Kokkuleppe sõlmimise seisuga moodustab töötasu alammäär 39,5% keskmisest brutopalgast. Kõnealust alampalga protsenti on plaanitud tõsta selliselt, et see moodustaks keskmisest brutopalgast:

  • 2024. aastal 42,5%
  • 2025. aastal 45%
  • 2026. aastal 47,5%
  • 2027. aastal 50% 

Lepingus on ette nähtud tingimused, mille ilmnemisel võidakse eelmainitud kasvutempo üle vaadata ja seda muuta, kuid tingimuste rakendumisel mõjutab see vaid konkreetse aasta töötasu alammäära kokkuleppimist. Selline kokkulepe aitab tõsta miinimumpalka tavapärasest veidi rohkem, mis on eesootavate maksumuudatuste tõttu eriti oluline. Täpsem töötasu alammäär kehtestatakse sügisel lepinguosaliste läbirääkimiste käigus.