Tutvuge meie spetsialistide kirjutatud artiklitega

Alates 16. veebruarist algab 2025. aasta tulude deklareerimine. Nagu ikka, tuleb tuludeklaratsioon esitada siis, kui aasta jooksul on saadud tulusid, millelt Eestis tulumaksu kinni ei peetud või kui soovitakse kasutada maksusoodustusi.

Kaheksa aastat kehtinud maksuküür kaob ja alates 1. jaanuarist 2026 kehtib ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus (8400 eurot aastas) olenemata inimese sissetuleku suurusest. Vanaduspensioniealistele rakendub endiselt veidi suurem maksuvaba tulu – 9312 eurot aastas.

Eelmise aasta lõpus vastu võetud julgeolekumaksu seadus, mis tekitas laialdast arutelu eelkõige ettevõtete kasumi maksustamise tõttu, on kehtetuks tunnistatud. Selle asemel kehtestatakse tähtajatult kõrgemad maksumäärad nii käibemaksule, tulumaksule kui ka ettevõtlustulu maksule.

11. detsembril 2024 võttis Riigikogu vastu julgeolekumaksu seaduse, mis hakkab kehtima füüsilistele isikutele, äriühingutele ning mitteresidentidele, kes teenivad maksustatavat tulu Eestis.

Alates 1. jaanuarist 2024 kehtib Euroopa Liidu (EL) riikides ja ka paljudes kolmandates riikides (nt ÜK, Šveits, Kanada, Austraalia, Singapur jt) miinimummaksukohustus suurkontsernidele, mille konsolideeritud müügitulu ületab 750 miljonit eurot.

Vabariigi Valitsus esitas 25. septembril Riigikogule julgeolekumaksu seaduse eelnõu, millega kehtestatakse kolmest komponendist koosnev ajutine julgeolekumaks, sh ettevõtete kasumilt võetav 2%-line maks. Esimest korda tuleb lõviosal ettevõtetel julgeolekumaksu tasuda juba 2026. aasta 10. septembril.

1. jaanuarist 2023 jõustus maksualase teabevahetuse seaduse peatükk 24, mille kohaselt peavad platvormihaldurid esitama maksu- ja tolliametile info platvormil tegutsevate müüjate ja teenusepakkujate ning nende teenitud tulu kohta.

Töötajale soodushinnaga või tasuta üle antud osalus tööandja ettevõttes või tööandjaga samasse gruppi kuuluvas ettevõttes on erisoodustus. Kuigi erisoodustus on olemuselt töötaja tulu, on Eestis erisoodustuse maksukohustus tööandjal, kel tuleb tasuda ettevõtte tulumaks ja sotsiaalmaks.

Koroonaviiruse laialdase leviku tõttu on paljud inimesed leidnud tee kodukontorisse. Kuidas aga maksustatakse kodukontori kulud? Vastab Grant Thornton Baltic OÜ juhtiv maksunõustaja Urzula Välb.

22. detsembril 2021 esitas Euroopa Komisjon miinimummaksu direktiivi eelnõu, mille eesmärk on kehtestada suurettevõtetele kohustus tasuda kasumilt tulumaksu vähemalt 15%. Miinimummaksu kehtestamisega piiratakse riikidevahelist maksukonkurentsi ja see on üks rahvusvahelistest meetmetest maksudest kõrvalehoidumise takistamisel.

Alates 15. veebruarist saab esitada füüsilise isiku tuludeklaratsioone, mis seostub paljudele eelkõige enammakstud tulumaksu tagastusega. Tuludeklaratsiooni peab esitama ka juhul, kui inimene on teeninud tulusid, millelt tulumaksu kinni ei peeta (nt välismaal teenitud tulu, kasu vara võõrandamisest) või on jäetud tulumaks kinni pidamata.

Alates 1. juulist 2021 on tulumaksuseaduses lisaks mõistele „madala maksumääraga territoorium“ tekkinud ka mõiste „koostööd mittetegev jurisdiktsioon“. Muudatus on seotud Euroopa Liidu kaitsemeetmetega, mille eesmärk on vältida maksudest kõrvalehiilimist tehingutes nn maksuparadiisides asuvate äriühingutega.

Seni kehtinud reeglite alusel oli Eestil õigus mitteresidendi Eestis teenitud palgatulu maksustada esimesest päevast juhul, kui väljamakse tegija asus Eestis. Kui tasu maksja asus välisriigis, tekkis Eestil maksustamisõigus siis, kui töötaja viibis töötamise eesmärgil Eestis vähemalt 183 päeva. Uuest aastast kehtima hakanud tulumaksuseaduse muudatuse kohaselt on Eestil õigus maksustada välisriigi töötaja Eestis teenitud palgatulu, kui tööandja asub Eestis.

Valitsus on heaks kiitnud meetmete paketi, mille eesmärk on leevendada COVID-19 põhjustatud kriisiolukorra algfaasi. COVID-19 põhjustatud eriolukorrale vaatamata tuleb maksud deklareerida korrektselt ja õigeaegselt, et riik oskaks hinnata ettevõtete tegelikku olukorda ja teha nende aitamiseks õigeid otsuseid.