Maksunõustamine

Maksude tasumisest eriolukorra ajal (seisuga 24.04.2020)

Urzula Välb Urzula Välb

Riigikogu võttis 15. aprillil vastu koroonakriisi majandusmõjude leevendamisega seotud maksumeetmed, mis on avaldatud ka Riigi Teatajas.

Muudatused puudutavad maksuvõlalt arvestatava intressi vähendamist, sotsiaalmaksu miinimummäära kaotamist, tulumaksusoodustusi kingituste ja annetuste tegijatele ning metsatulu saajatele, kohustusliku kogumispensioni maksete peatamist, elektroonsete väljaannete ja kriisiabikaupade käibemaksumäära vähendamist ning aktsiisimäärade langetamist.

Maksuvõlalt arvestatav intress

Alates 1. märtsist kuni eriolukorra lõppemiseni on peatatud maksuvõlalt intressi arvestamine. Intressiarvestus on peatatud nii olemasolevate kui ka jooksvalt tekkinud maksuvõlgade osas. Alates eriolukorra lõppemisest kuni 31. detsembrini 2021 vähendatakse intressimäära 0,06 protsendilt 0,03 protsendini päevas.

Lisaks on maksuhalduril õigus eriolukorra tõttu kuni 31.detsembrini 2021 vähendada maksuvõlgade ajatamisel intressimäära 0 protsendini.

Kuna maksuvõlgade ajatamise taotluste arv on eriolukorra tõttu suurenenud, menetleb maksu-ja tolliamet esmajärjekorras nende maksumaksjate taotlusi, kellel on vaja maksuvõla puudumise tõendit riigihangetel osalemiseks või toetuste ja lubade saamiseks. Selleks tuleb maksuhaldurit teavitada kiireloomulisest asjaolust ja taotluse esitamisel märkida riigihanke number või lühiinfo hanke või toetuse/loa taotlemise kohta.

Küll aga peab arvestama, et enne 1. maid 2020 tehtud otsuste puhul võib tehnilistel põhjustel rakenduda 50% intressisoodustus, kuna maksukorralduse seaduse alusel on maksuhalduril õigus intressimäära kuni 100% vähendada alates 1. maist. Sellisel juhul tasuks peale 1. maid maksuhalduriga uuesti ühendust võtta, et üle kinnitada rakenduv intressimäär.

Sotsiaalmaks ja ravikindlustus

Seoses eriolukorraga ei kehti märtsis, aprillis ja mais tööandja kohustus tasuda töötaja või teenistuja ravikindlustuse säilitamiseks sotsiaalmaksu miinimummääralt ehk 540 eurolt kuus, vaid tegelikult väljamakstud tasult. Seega näiteks palgata puhkusel oleva töötaja eest sotsiaalmaksu miinimumkohustust tasuda ei tule.

Vaatamata sotsiaalmaksu miinimumkohustuse mittetasumisele ei katke töötajate ravikindlustus. Sama kehtib ka juhtimis- või kontrollorgani liikmete ja võlaõigusliku lepingu alusel töötavate inimeste puhul.

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)  eest tasub esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilised maksed riik ning sarnaselt tööandjatega on FIE oma tegevuses osaleva abikaasa eest sotsiaalmaksu miinimumkohustuse tasumisest vabastatud märtsis, aprillis ja mais.

Tulumaksusoodustused

Perioodil 12. märtsist kuni 1. juulini 2020 saavad äriühingud teha heategevuslikul eesmärgil maksuvabalt kingitusi ja annetusi ka haiglatele, riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele või hoolekandeasutusele, keda ei ole kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja.

Metsamajandamise soodustamiseks võib nii FIE kui ka füüsiline isik talle kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali ja seal kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust ning Natura 2000 erametsamaa toetusest täiendavalt ilma kuludokumentideta maha arvata kuni 5000 eurot aastas. Seda sätet rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2020.

Kohustusliku kogumispensioni maksete peatamine

Alates 1. juulist 2020 kuni 31. augustini 2021 peatab riik ajutiselt sissemaksed (4%) teise pensionisambasse. Alates 1. oktoobrist 2020 saavad inimesed ise valida, kas jätkata omapoolseid sissemakseid (2%) või mitte. Aastatel 1942–1960 sündinud inimeste puhul riik makseid ei peata, v.a juhul, kui inimene teeb ise avalduse omapoolsete maksete peatamiseks. Inimestel tuleb sissemaksetest loobumiseks esitada taotlus internetipangas, pangakontoris või pensionikeskuse kodulehel ning maksed peatuvad alates 1. detsembrist 2020 kuni 31. augustini 2021.

Tähele tuleb panna, et juba esitatud taotlusest ei ole võimalik loobuda. Enne sissemaksete peatamise avalduse esitamist tuleks seega hoolikalt mõelda, kas maksete peatamisest saadav lühiajaline marginaalne palgatulu suurenemine kaalub üles pensionisäästude vähenemise pikemas perspektiivis.

Tööandjad peavad 1. detsembri seisuga kontrollima, kas töötaja brutopalgast tuleb kohustusliku kogumispensioni makse kinni pidada või mitte.

Aastatel 2023 ja 2024 kannab riik sissemakseid  jätkanute pensionisambasse inimese tasutud maksete kahekordse summa, ja kui kohustuslike pensionifondide keskmine tootlus on 1. juulist 2020 kuni 31. detsembrini 2022 positiivne, suurendatakse kompenseeritavat summat keskmise tootluse võrra.

Käibemaksusoodustused

Kriisiabikaupadele, mis müüakse või annetatakse haiglatele, hoolekandeasutustele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusele ja mis on mõeldud COVID-19 viiruse leviku ennetamiseks ning selle mõjude ja tagajärgedega võitlemiseks, rakendatakse 0% käibemaksumäära ning need on importimisel vabastatud tolli- ja käibemaksust. Soodustus kehtib tagasiulatuvalt 30. jaanuarist kuni 31. juulini 2020. Täpsemad juhised, millistele kaupadele ja millistel tingimustel soodustus rakendub, on leitavad maksu- ja tolliameti[1] ning rahandusministeeriumi[2] kodulehelt.

Alates 1. maist 2020 kehtib ka elektroonsetele ja muudele füüsilistel kandjatel (nt CD-l olevad audioraamatud) väljaannetele vähendatud käibemaksumäär (9%). Eesmärk on ühetaoliselt maksustada väljaandeid, mis erinevad üksnes avaldamise vormi poolest. Kui aga elektrooniline väljaanne sisaldab funktsioone, mida ei ole väljaande trükiversioonis või mida võib pidada täiendavateks elementideks, siis kohaldub käibemaksu standardmäär (20%).

Kütuseaktsiiside langetamine

Perioodil 1. maist 2020 kuni 30. aprillini 2022 langetatakse elektri- ja kütuseaktsiisi, et leevendada kriisi mõjusid tarbijatele. Muu hulgas langeb diislikütuse aktsiisimäär 493 eurolt 372 eurole 1000 liitri kohta, maagaasi aktsiisimäär 79,14 eurolt 40 eurole 1000 m3 kohta ning elektrienergia aktsiisimäär 4,47 eurolt 1 eurole 1 MWh kohta.

Hinnaguliselt oodatakse seoses aktsiisimäärade langetamisega diislikütuse odavnemist umbes 14,5 senti liitri kohta, maagaasi odavnemist umbes 7,1% ning elektrienergia odavnemist umbes 3,1%. 

 

Ülaltoodud teksti ei saa tõlgendada kui finants-, juriidilist- ja/või maksunõuannet. See artikkel on üldistatud kokkuvõte. Enne mis tahes otsuste vastuvõtmist või tegevuste kinnitamist küsige nõu vastava valdkonna ekspertidelt.

Võtke meiega ühendust ja räägime lähemalt Teie ettevõttest ning meie maksunõustamise teenuste võimalustest.