Tutvuge meie spetsialistide kirjutatud artiklitega

Euroopa Komisjon avaldas 26. veebruaril olulisi ettepanekuid Euroopa Liidu kestlikkuse eeskirjade leevendamiseks. Omnibusi nimeline ettepanekute pakett hõlmab ettevõtete kestliku aruandluse direktiivi (CSRD), ettevõtete kestliku hoolsuskohustuse direktiivi (CSDDD) ja taksonoomiamääruseid.

Naistepäeval seame rambivalgusesse meie uued naisjuhid – Grant Thornton Balticu Eesti ettevõttesse lisandus sellest hooajast kolm õrnemast soost partnerit. Milline oli Gaily Kuusiku, Terje Liivi ja Anni Vaiksaare teekond tippjuhtkonda ning millist lisaväärtust annavad nende arvates naised ettevõtte juhtimises?

2025. aasta 17. jaanuaril jõustunud digitaalse tegevuskerksuse määruse (Digital Operational Resilience Act, DORA) eesmärk on ennetada küberohte ja vähendada intsidentide mõju ettevõtetele ning kogu Euroopa finantsturule.

Viimane aeg on alustada tänavuse ESG aruandega ja tänagi alustades on ettevõtja jäänud veidi hiljaks. “See ei tähenda, et aruandest võiks täitsa loobuda. Tasub pingutada ja teha ära kas või pool aruandest,” rääkis Grant Thornton Balticu partner ja audiitorteenuste valdkonna juht Mart Nõmper.

Aina rohkem leiab kõlapinda mõtteviis, et ettevõtted peavad oma tegevuses lisaks põhieesmärgile ehk kasumi teenimisele arvestama ka oma tegevuste mõjuga keskkonnale ja ühiskonnale.

Saates räägivad Grant Thornton Balticu partner ja audiitorteenuste valdkonna juht Mart Nõmper, partner ja auditijuht Anni Vaiksaar ning Alexela ESG juht Kadri Ambos, mis on oluline ESG-auditi juures, kuidas sellega alustada ja milline abimees võiks tehisaru olla auditi valmimisel.

2025. aastal tuleb avaliku huvi üksustel esimest korda koostada 2024. aasta kohta kestlikkusaruanne, mille õigsust peab kontrollima audiitor. Grant Thornton Balticus sai üheksa audiitorit kestlikkusvandeaudiitori kutse, nii et saame ettevõtjatele uue kohustuse täitmisel abiks olla.

Ammu oodatud seadusemuudatus on lõpuks tehtud: auditi ja ülevaatuse piirmäärad tõusevad 25%. See tähendab, et hulk ettevõtteid ja organisatsioone vabaneb auditi- või ülevaatuskohustusest.

2024. aasta 1. septembril kehtima hakanud nn vilepuhuja kaitse seadus kaitseb töötajaid, aktsionäre ja kliente ettevõtte väärkäitumise korral, kuid siiani valitseb teatud olukordades segadus, kuidas seadust täpselt tõlgendada.

11. detsembril 2024 võttis Riigikogu vastu julgeolekumaksu seaduse, mis hakkab kehtima füüsilistele isikutele, äriühingutele ning mitteresidentidele, kes teenivad maksustatavat tulu Eestis.

Aeg on üle vaadata oma pakendiarvestus ja veenduda, et see on pakendiauditi jaoks valmis. Juhul, kui see seda veel ei ole, siis on vaja paika panna tegevuskava selle eesmärgi saavutamiseks.

Vilepuhujate kaitse seadus on tekitanud ettevõtjates hirme võimalike alusetute ja negatiivsete kaebuste laviini ees, kuid avatud sisekultuuriga ettevõtetel pole midagi karta rääkis Telia isikuandmete kaitse eksperdi Andrus Hinrikus.

Alates 1. jaanuarist 2025 jõustuvad mitmed tulu- ja käibemaksuseaduse muudatused, mis mõjutavad nii ettevõtteid kui ka eraisikuid.

Eestis on audiitortegevuses toimumas märkimisväärsed muutused, seda nii audiitorite kvaliteediga seoses kui ka kogu sektori arengu osas.

Ettevõtete kasumist tüki naksava julgeolekumaksu detailides paistab palju ebavõrdsust ja ebaõiglust, lähemalt vaadates leidub ka olukordi, kus maksu peavad maksma need, kel reaalselt kasumit ei ole.

Ülevaade 15 riigi kaugtöö arengutest enne, ajal ja pärast Covid-19 pandeemiat.