Detsembri saates „Kasvukursil“ räägiti vilepuhumisest, sest 2021. aasta detsembris jõustub üleeuroopaline vilepuhujate direktiiv, mis annab teisti nimetatult ka vihjeandjatele suurema õigusliku kaitse. Jutuks tuli, kuidas kaitsta vihjeandja konfidentsiaalsust, kuidas vihjeliini üles seada ja millised on nii töötajate kui ka juhtkonna hirmud seoses vihjete andmisega. Saatekülalised rääkisid, mis aitab neid hirme maandada.
Filtreerige:
Näitab 16 artiklit 143 artiklist
Alates 1. aprillist 2022, mil töölepingu seaduses muutub lapsepuhkuse võtmise süsteem, tekib kõigil alla 14-aastase lapse vanematel õigus saada kümme tööpäeva tasustatud lapsepuhkust iga alla 14-aastase lapse kohta.
Seadusega võetakse Eesti õigusesse üle EL-i direktiiv ning sellega kaasneb organisatsioonidele kohustus luua asutusesisesed ja -välised teavitamiskanalid asutusesisesest väärkäitumisest teavitamiseks. Rikkumised, mille kohta vilepuhujad võivad infot anda, on väga erinevad – hangete korra rikkumine, sisemised pettused, keskkonnaalaste nõuete rikkumine jms.
Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele (TTOS) peab tööandja koostama töökeskkonna riskianalüüsi. See on kohustuslik neile tööandjatele, kel on vähemalt üks töötaja (välja arvatud julgeolekuasutused).
Meie maksuspetsialistid on kokku kogunud maksumuudatuste kohta käiva teabe, et aidata teil orienteeruda Põhjamaade ja Baltimaade pidevalt muutuval maksumaastikul.
Keskkonnaministeerium avaldas äsja oma seisukoha pakendiauditi nõuete asjus. Eriti puudutab see pakendiettevõtjaid, kes on 2020. aasta pakendiaruande juba pakendiregistrile esitanud.
Kui kõik läheb plaanipäraselt, muutub koroonavaktsiin kõigile soovijatele kättesaadavaks maikuus (vaktsineeri.ee andmeil). Kas see võib aga kaasa tuua olukorra, kus tööandja kohustab töötajat vaktsineerima ja keeldumise korral lõpetab temaga töölepingu?
Audiitorkogu juhatuse esindajad kohtusid veebruaris justiitsministeeriumi kantsleri Tõnis Saare ja asekantsler Viljar Peebuga äriregistri arendamise ja registriandmete nüüdisajastamise teemal.
Alanud aastal hakkasid Eestis, Lätis ja Leedus kehtima mitmed muudatused nii maksumäärades kui ka maksukorralduses.
Seni kehtinud reeglite alusel oli Eestil õigus mitteresidendi Eestis teenitud palgatulu maksustada esimesest päevast juhul, kui väljamakse tegija asus Eestis. Kui tasu maksja asus välisriigis, tekkis Eestil maksustamisõigus siis, kui töötaja viibis töötamise eesmärgil Eestis vähemalt 183 päeva. Uuest aastast kehtima hakanud tulumaksuseaduse muudatuse kohaselt on Eestil õigus maksustada välisriigi töötaja Eestis teenitud palgatulu, kui tööandja asub Eestis.
Börsil noteeritud äriühingud peavad Euroopa Liidu direktiivi kohaselt võtma kasutusele ühtse elektroonilise aruandevormingu (European Single Electronic Format, ESEF). Küll aga lükkub kohustus koostada ESEF vormingus majandusaasta aruanne ilmselt ühe aasta võrra edasi.
Peagi hakatakse koostama 2020. aasta majandusaasta aruandeid. Eesti ettevõtted, kelle emaettevõtjad asuvad Ühendkuningriigis, peavad Brexiti tõttu arvestama uute reeglitega.
WhatsApp teatas jaanuari keskel, et muudab oma andmete töötlemise korda. Kasutajatel on valida, kas nad nõustuvad, et Facebook, WhatsAppi omanikfirma, ja Facebooki valitud kolmandad osapooled kasutavad kõiki nende andmeid, või nad loobuvad rakenduse kasutamisest. Grant Thornton Balticu andmekaitse ja küberturvalisuse valdkonna juht kirjutas teemast lähemalt.
Küpsised ei loe sinu arvuti kõvakettal olevat teavet või muude osapoolte küpsiseid, vaid nad on üks tehnoloogiatest, mis jälgib inimese käitumist veebis.
2020. aasta suvel katkestas riik omapoolsed maksed töötavate inimeste II pensionisambasse. Oktoobrikuu jooksul on aga inimestel võimalik otsustada, kas jätkata oma brutopalgast 2% makse tegemist pensionifondi või mitte. Kuidas tuleks talitada töötajatel ja tööandjatel, sellest kirjutab Grant Thornton Balticu raamatupidamise grupijuht Kaija Salu.
Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (edaspidi TTTS) ning töötuskindlustuse seaduse muudatustega luuakse ajutise töötamise ehk teisisõnu tööampsude tegemise võimalus registreeritud töötuse ajal, lisaks suurendatakse töötutoetust ning töötuskindlustushüvitist. Teemast kirjutavad lähemalt Grant Thornton Balticu juhtiv õigusnõustaja Kristel Tiits ja õigusnõustaja Lee Laanemäe.