Selleks, et anda inimestele nende töös vabadus ja vastutus, peab see olema organisatsioonikultuuri osa. Eelduseks on töökeskkond, kus ebaõnnestumised ja eksimused on lubatud ning rutiinse tagasiside asemel tegeletakse ka edasisidega, arvab Grant Thornton Balticu personalijuht Marge Litvinova, kes jagab lähemalt oma kogemusi ja teadmisi.
Sõbrad tegid firma. Tegid algul kõike ise, nagu see käib. IT-küsimustega saadi samuti ise või teiste sõprade abiga hakkama. Hästi saadi, sest ettevõtet saatis edu ning paarist töötajast sai mitukümmend. Ja siis ühel ilusal päeval avastati, et IT-pool on auklik nagu Šveitsi juust. Umbes nii võib kirjeldada üht tüüpilist näidet, kus õigeaegne audit aidanuks ennetada palju vaeva, selgub seekordsest „Kasvukursil“ saatest, mis räägib firma teabevara kaitsmisest ehk IT-audititest. Stuudios olid Grant Thornton Balticu IT-juht Arko Kurg, andmekaitse ja küberturvalisuse valdkonna juht Maili Torma ja Alexela IT arendusjuht Tanel Viin.
Tööandjale on pandud kohustus tagada oma töötaja ohutus, kuid kodukontori tingimustes võib seadusest tulenev nõue muutuda absurdseks, tõdeti Äripäeva raadio saates „Kasvukursil“. Stuudios on nõustamisagentuuri Grant Thornton Baltic personaliteenuste valdkonna juht Marge Litvinova ning juhtiv õigusnõustaja Kristel Tiits.
Maailmas on ainuüksi käibemaksusüsteeme seitset erinevat tüüpi, lisaks veel kaupade ja teenuste maks ning müügimaks USAs. See kõik puudutab äripidajat, kes müüb e-poe kaudu ka Eestist välja, selgub seekordsest „Kasvukursil“ saatest. E-kaubandusele pühendatud saates selgitavad selle eri tahke nõustamisagentuuri Grant Thornton Baltic asjatundjad: maksunõustamise valdkonna juht Kristjan Järve, õigusnõustaja Lee Laanemäe ning digiturunduse strateeg ja e-kaubanduse ettevõtja Erik Suits.
Kriisis ei tohi kaotada fookust sisekontrollisüsteemilt. Selleks, et mitte avastada end pärast kriisisituatsiooni korruptsiooni ja pettuste tagajärgedega võitlemas, tasub teada, millised on ettevõtte nn kolm kaitseliini. Lugege teema kohta lähemalt Grant Thornton Balticu riskijuhtimisteenuste nõustaja, siseaudiitori Tuulikki Uluotsa artiklist.
COVID-19 tõi kaasa kriisi, mis on kiirendanud muutusi, mis olid tegelikult aset leidmas juba enne nn sotsiaalse distantseerumise ajastut. Need, kelle ärimudeli DNA-s on automatiseerimine ja digitaalne müügikanal, väljuvad kriisist tugevamatena kui varem. Teiste seas algab tõenäoliselt võidujooks ülejäänud turuosa pärast. Loe teema kohta lähemalt Grant Thornton Balticu juhtiva õigus- ja finantsnõustaja Marko Rebase artiklist.
Koroonaviirusest tingitud kaugtöö ettevõtetes on muutumas uueks positiivseks trendiks, mida tagasi pöörata on keeruline, kuid millega kohanedes võidavad nii firmad kui töötajad, leiti Äripäeva raadio saates „Kasvukursil“. Saates esinesid Grant Thornton Balticu personalijuht Marge Litvinova, IT-juht Arko Kurg ja digiteenuste juht Vladimir Rüntü.
Seekordses „Kasvukursil“ saates olid külalisteks Grant Thornton Balticu personalijuht Marge Litvinova, IT-juht Arko Kurg ja digiteenuste juht Vladimir Rüntü erinevates kohtades töötamise teemal. Punktuaalselt üheksast viieni kontoris viibimise asemel kodus või mõnes kolmandas kohas töötamine kipub esimese hooga soodustama ülepingutamist, ent kui reeglid paika panna, võib see hoopis aidata liiga palju töötamise nõiarattast välja murda.
Riik pöörab rahapesu tõkestamisele üha rohkem tähelepanu. Seega peavad ettevõtted, kelle kohustus on rahapesu tõkestamisega tegeleda, olema valmis senisest põhjalikumaks ja sagedasemaks kontrolliks, mis tuvastab, kas nad täidavad kõiki seadusega ettenähtud reegleid. Lugege teema kohta lähemalt Grant Thornton Balticu juhtiva siseaudiitori Kai Paalbergi artiklist.
Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile haldustrahviõiguse kontseptsiooni, millega oleks edaspidi võimalik tõhusamalt reageerida nii finants-, konkurentsi- kui ka andmekaitseõiguse rikkumistele. Haldustrahviõigusega kavandatakse Eesti õiguskorda uus haldussanktsiooni liik, mis on ette nähtud Euroopa Liidu õiguses rahalise karistuse – haldustrahvi – ülevõtmiseks. Lugege lähemalt Grant Thornton Balticu andmekaitsespetsialisti Maili Torma ja õigusnõustaja Lee Laanemäe artiklit.
Siseaudit on paljude ettevõtete ja asutuste jaoks seadusest tulenev kohustus, millest ei saa ka majanduslikult keerulistel aegadel loobuda. Seetõttu tekib paratamatult küsimus, kuidas on lähtuvalt ettevõtte vajadustest kõige soodsam ja mõistlikum see kohustus täita. Kas võtta tööle enda siseaudiitor või osta teenust sisse? Valikut aitab teha Grant Thornton Balticu riskijuhtimisteenuste nõustaja Riin Veidenberg.
2018. aastal jõustunud rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadus (RahaPTS) tõi võrreldes varasemaga kaasa mitmeid muudatusi nõuetes, mille täitmisega on meie hinnangul paljudel kohustatud isikutel jätkuvalt probleeme. Teemast kirjutab lähemalt Grant Thornton Balticu riskijuhtimisteenuste nõustaja Riin Veidenberg.
On oodata, et järjest rohkem auditeid ja raamatupidamisarvestust tehakse ilma füüsiliselt kokku saamata. Kuidas see on meid mõjutanud ja mida on lähiajal veel oodata? Grant Thornton Balticu partner ja vandeaudiitor Mart Nõmper toob välja kolm olulist muutust ja selgitab, kuidas muutub lähiajal audiitorite ja raamatupidajate töö.
Eestis reguleerib audiitortegevust audiitortegevuse seadus (AudS). Tingimused, millal on ettevõttel kohustus audit või ülevaatus läbi viia, tulenevad samuti audiitortegevuse seadusest. Küll aga tekib küsimus, mis juhtub siis, kui audiitor teeb vea? Milline on audiitori vastutus juhul, kui audiitor aruannetes ebakõlasid ei märka või neid tahtlikult varjab? Kui palju on kahjukannatajal loota abile kindlustusandjalt? Neile küsimustele annavad vastused Grant Thornton Balticu partner ja autiitorteenuste valdkonna juht Mart Nõmper ning õigusnõustaja Lee Laanemäe.
Raamatupidamise Toimkond on võtnud seisukoha, et töötukassa makstavat hüvitist, st nii brutotasu kui ka töötukassa poolt kinni makstavaid tööandja makse, tuleks kajastada tegevuse sihtfinantseerimisena nagu seda on käsitletud RTJ 12-s „Sihtfinantseerimine“. Teema kohta kirjutavad lähemalt Grant Thornton Balticu partner ja audiitorteenuste valdkonna juht Mart Nõmper ning vandeaudiitor Kristiine Villemi.
Riik muudab taas vanemapuhkuse ja -hüvitiste süsteemi ning alates 1. juulist 2020 pikeneb isapuhkus kümnelt kalendripäevalt 30 kalendripäevani. Lisaks hakatakse maksma isale täiendavat vanemahüvitist. Teemast kirjutab lähemalt Grant Thornton Balticu õigusnõustaja Edward Otsa.