Mart Nõmper
11 mai 2020
Hüvitise täpsematest tingimustest lugege siit ja juunis karmistunud hüvitiste saamise korra kohta sate lugeda siit.
Raamatupidamise Toimkond on võtnud seisukoha, et töötukassa makstavat hüvitist, st nii brutotasu kui ka töötukassa poolt kinni makstavaid tööandja makse, tuleks kajastada tegevuse sihtfinantseerimisena nagu seda on käsitletud RTJ 12-s „Sihtfinantseerimine“. Lähtudes RTJ 12 punktist 9 tuleks töötukassa makstavat töötasu hüvitist kajastada tuluna siis, kui selle laekumine on praktiliselt kindel ja hüvitise saamisega seotud sisulised tingimused on täidetud. Oluline on silmas pidada, et tegevuse sihtfinantseerimist pole lubatud kajastada netomeetodil. See tähendab, et kasumiaruandes peavad kajastuma nii tööjõukulud kui ka saadud sihtfinantseerimise tulu.
Raamatupidajatel tekib kindlasti küsimus, millisel hetkel oleks õige hüvitis tuludes kajastada ja hüvitise nõue bilanssi üles võtta: kas siis, kui on esitatud avaldus või alles siis, kui on saadud töötukassalt positiivne vastus? Oleneb kindlasti olukorrast, aga praegu on töötukassa lubanud maksta hüvitist kõigile, kes toetuse saamise tingimustele vastavad. Seega kui ettevõtte juhtkond hindab avalduse esitamisel, et töötasu hüvitise tingimused on täidetud, oleks korrektne kajastada bilansis nõue ja kasumiaruandes tulu sihtfinantseerimisest. Asjaolu, et tegelikkuses laekuv toetuse summa võib olla taotletud summast erinev, ei ole argument jätta nõue ja tulu kajastamata. Samas, kui ettevõte ei ole kindel, et on kõik tingimused täitnud, siis ei tohi tulu sihtfinantseerimisest kajastada.
Lisaks juhime tähelepanu, et kui ettevõte on küll hüvitist saanud, kuid ta on ebakindel teatud toetuse tingimuste edasise täitmise asjus, tuleb saadud sihtfinantseerimist kajastada bilansis kohustusena. Selline olukord tekib näiteks juhul, kui ettevõte siiski koondab või plaanib osa või kõik töötajad koondada enne toetuse saamisel kokku lepitud koondamiskeelu perioodi lõppu.
Olukorras, kus töötasu hüvitis on raamatupidamises kajastatud juhtkonna hinnangu alusel, mis ei pruugi olla 100% täpne, tekib raamatupidamises hüvitise laekumisel olukord, kus hüvitist laekub rohkem või vähem kui bilansis on vastavat nõuet kajastatud. Siinkohal tuleb silmas pidada, et muutuseid raamatupidamislikes hinnangutes kajastatakse hinnangu muutuse perioodis, mitte tagasiulatuvalt. Seega ei tohi eelnevalt tehtud raamatupidamise kannet tagantjärele muuta. Hinnangut korrigeeritakse vajadusel alati uue info saamisel ning kui selgub täpne toetussumma suurus, siis kajastatakse korrigeering sihtfinantseerimise tulu kontol. Näiteks kui selgub, et hinnangu alusel töötukassa vastu üles võetud nõue on olnud liiga suur, siis vähendatakse nõuet töötukassa vastu ja sihtfinantseerimise tulu.
Juhul kui peaks tekkima olukord, kus ettevõte juhtkond oli täiesti kindel, et täidab hüvitise saamise tingimused ja on toetuse juba tuludes kajastanud, kuid siis selgub vastupidine olukord ning toetus tuleb tagastada, siis kajastatakse toetuse tagastamine samuti selles perioodis, millal tagastamise vajadus teatavaks sai.
Kellel juhtub olema majandusaasta lõpp näiteks 30.04.2020 või 31.05.2020 või 30.06.2020, siis on kindlasti aktuaalne ka küsimus, kas ja kuidas selle toetuse saamist majandusaasta aruandes kajastama peaks? Kuna tegemist on valitsusepoolse sihtfinantseerimisega, siis tuleks saadud töötasu hüvitise info avaldada sihtfinantseerimise lisas. Seal on võimalik saadud toetused tabeli kujul avalikustada nii toetuste andjate kui ka toetuste liikide lõikes. Ei tohiks unustada, et vastavalt RTJ 15 punktile 53 tuleb avalikustada ka sihtfinantseerimisega seonduvad tingimuslikud kohustised ning aruandeperioodil tagastatud või tagastamisele kuuluvad sihtfinantseerimise summad.
Sihtfinantseerimise korrektne kajastamine raamatupidamises on praeguses olukorras äärmiselt oluline ka seetõttu, et palju ettevõtjad taotlevad pankadelt, liisingufirmadelt ja teistelt kreeditoridelt finantseerimistingimuste muutmisi, mille raames tuleb esitada oma finantsandmed. Nendes korrapäraste aastaaruannete vahelisel perioodil esitatavates n-ö vahearuannetes tuleb ka kõik tehingud korrektselt kajastada.
Vahearuannete õigsust ja usaldusväärsust saab suurendada, kui eelnevalt konsulteerida keerulisemates ja uuemates raamatupidamisküsimustes oma audiitoriga või tellida vahearuandele audit või ülevaatus. Kuna vahearuande auditi või ülevaatuse käigus saab audiitor teha ära osa tööst, mida ta teeks aastaaruande auditi või ülevaatuse käigus nagunii, ei pea kartma, et täiendava auditi või ülevaatusega tuleks audiitorile maksta topelt tasu.
